Tallinki reisiparvlaevaga Star detsembris Heisingis juhtunud õnnetust analüüsinud komisjoni ekspertiisitulemuste kohaselt ei olnud laeva meeskonnaliikmed täielikult teadlikud selles, mida nad peavad jälgima või tegema.
Ekspertide hinnangul polnud Tallink Stari meeskonna töömetoodika pädev
11. august 2014, 21:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Analüüsides kaldrambi opereerimisega tegelevate meeskonnaliikmete seletuskirju võib järeldada, et nad ei ole täielikult teadlikud sellest, mida nad peavad jälgima või tegema. Ohutuse nõudes on sees, et enne kaldrambi tõstmist või alla laskmist ei tohi rambil ja selle ümbruses olla inimesi, kuid rambi tõstmise ajal oli ühe auto kabiinis autojuht,» seisab ohutusjuurdluse aruandes.
Õnnetus juhtus, kui autoteki kaldrambi ahtripoolne osa oli jõudnud tõusta peaaegu ülemisse punkti, ent enne sulgurite töölehakkamist kukkus alla rambi ahtripoolne osa. Raskuse ja inertsjõudude tagajärjel murdus üks kinnitusaas ja kaldramp vajus kaldu. Kalde tõttu vajusid autod üksteise vastu ja kiilusid ühe autojuhi kabiini kinni, sest ta ei olnud veel kabiinist lahkunud. Päästeteenistuse töötajad aitasid juhi kabiinist välja ja kiirabi viis ta haiglasse järelkontrolli.
«Suure tõenäosusega põhjustas sisemise kaldrambi allakukkumise rida teineteisest sõltumatute asjaolude kokkusattumus. Detailide kulumine ja keevitusõmbluste väheldane paksus. Tõenäoliselt ei olnud jõusilindri otsa paigaldatud ploki kinnituspoltide hulk vastav, et pidada vastu võimalikele dünaamilistele jõududele, mis võivad tekkida ekstreemsetel juhtumitel,» kirjutas mereõnnetuste juurdluse ja meresõiduohutuse arenduse osakonna vaneminspektor Elmar Oja aruandes.
Ohutuse edasiseks tagamiseks soovitatakse Tallink Grupi juhatusel tõhustada sisemise kaldrambiga opereerivate meeskonnaliikmetega läbiviidavate õppuste ja praktiliste oskuste sisu ning nõudeid. Seejuures on õppuste käigus tarvis meeskonnaliikmetele täiendavalt selgitada, milliste tagajärgedeni võib viia tähelepanematus rutiinsel tegevusel. Sisemise kaldrambiga opereerivatel meeskonnaliikmetel tuleb kontrollida, et kaldrambi peal olevates sõidukites ei oleks inimesi ja poleks ka liikumist kaldrambi ümbruses. Lisaks tuleb vähemalt iga viie aasta tagant kontrollida kaldrambi plokipõskede keevitusõmblusi.
Star on oma ehituselt Tallinki laevade seas unikaalne, samuti pole samasuguse ehituse, mõõtmete ja mehhanismiga rampi kasutusel teistel Tallinki laevadel. Rambi erinevatele detailidele tehakse erinevaid plaanilisi hooldusi ja iga viie aasta järel peab ramp läbima uue sertifitseerimise.
Õnnetus Stariga juhtus Helsingi sadamas mullu 12. detsembril, kui kolmandat ja viiendat tekki ühendav 44-meetrine kaldramp alla kukkus. Avarii hetkel oli kaldrambi peal kuus autot kogukaaluga 136 tonni. Kaldrampi oli viimati katsetatud 2012. aasta aprillis 200-tonnise raskusega.
Star ehitati 2007. aastal Soomes. Laeva üldpikkus on 186 meetrit ja laius ligi 28 meetrit.