Kalapüügirikkumiste uurimiseks on alustatud 350 menetlust

Tiina Kaukvere
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil röövpüüdjate kalavõrgud keskkonnaispektsioonis.
Pildil röövpüüdjate kalavõrgud keskkonnaispektsioonis. Foto: Margus Ansu

Keskkonnainspektsioon alustas tänavu esimesel poolaastal keskkonnaalaste õigusrikkumistega seoses 719 väärteo- ja 17 kriminaalmenetlust. Neist kõige suurema hulga moodustavad kalapüügirikkumised.

Sarnaselt varasemate aastatega tuvastati kõige arvukamalt kalapüügirikkumisi, mille põhjal alustati 350 väärteo- ja neli kriminaalmenetlust, teatas keskkonnainspektsioon. Lisaks avastasid ja eemaldasid inspektorid veekogudest 561 korral selguseta kuuluvusega püügivahendeid, peamiselt ilma nõutava tähistuse ja märgistuseta nakkevõrke.

Selguseta kuuluvusega nakkevõrgud on probleem, millega tuleb kahjuks pidevalt tegeleda, sest neid kipuvad püügile seadma nii harrastuspüüdjad kui ka kutselised kalurid.

Väärteomenetluste seas on arvukamalt veel jäätme- ja jahiseaduse alusel algatatud menetlusi, vastavalt 114 ja 68 väärteomenetlust. Ülejäänud 187 väärteomenetlust jagunevad üheksa erineva valdkonna vahel.

Keskkonnalaste rikkumiste eest määrati trahve kogusummas üle 100 000 euro, mis teeb keskmiseks trahvisummaks 132 eurot.

Esimesel poolaastal tegi inspektsioon ka 14 ettekirjutust, sealhulgas ranna- ja kaldakaitse, veekaitse, kaitstava loodusobjekti kaitse ning jäätmekäitlusnõuete täitmiseks.

Kriminaalmenetlus algatati kokku 17 korral. Lisaks neljale kalapüügirikkumisele on uurimisel ebaseaduslike kaevandamiste, metsaraiete, kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete eiramise ja keskkonna saastamisega seotud juhtumid.

Keskkonnaalaste rikkumistega kaasnenud kahjusummaks hinnati kokku üle 157 000 euro.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles