Hea kodulähedane kool on see, mis on lapsele südamelähedane, see võiks olla seotud kogukonnaga, leiti Paides Arvamusfestivali hariduslaval toimunud arutelus.
Arvamusfestivalilt: hea kodulähedane kool on südamelähedane
15. august 2014, 18:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arutledes, mis on üldse hea kool, lausus kooliõpilane Elisabeth Purga, et tema peab oluliseks seda, et toimub õpetajatega dialoog. «Mulle meeldib, kui mind kuulatakse – ja mitte ainult mind, vaid kõiki – ning et mu ettepanekutele ei öelda kohe «ei», vaid enne mõeldakse selle üle.»
Lisaks rõhutas ta, et koolis peab olema huvitav, et noor ei käiks koolis mitte õpetajate või vanemate pärast, vaid tahaks õppida. «Kooli tulles on kõigis olemas õpihuvi, kuhu see siis kaob?» imestas ta.
Haridusministeeriumi kantsler Janar Holm leidis, et õige kodulähedane kool on südamelähedane kool, kus laps tunneb, et see on tema oma.
Sellega nõustus ka arutelus osalenud Triin Lauri, kelle sõnul võikski kodulähedane kool olla tugevalt seotud kogukonnaga, millesse panustavad lapsevanemad jne. «Seda ei kanna välja koolipidaja, kelle jaoks on kinnisidee, et see kool peab jääma pidama, sest see on mu sissetulekuallikas.»
Paides toimuva Arvamusfestivali hariduslaval algas debatt «Kas kodulähedane hea kool on võimalik?» kohe kuulajate kaasahaaramisega – neil tuli paikneda sotsiomeetrilisse rivvi: esiteks vastavalt oma arvamusele, kui pikk võib olla kodu ja kooli vahe kilomeetrites. Selgus, et ühes otsas olnud inimesed hindasid, et koolitee ei tohi olla pikem kui kaks kilomeetrit: «Hea jalgsi koolis käia», teises otsas aga leiti, et mitte üle 25 kilomeetri. Teine ümberpaigutus tuli teha vastavalt sellele, mitu minutit võib kodust kooli minekuks kuluda. Siis oli arvamuste lahknevus väiksem, ühte äärmusse jäi 15 minutit ja teise 30 minutit.