Arvamusfestivalilt: mitmes väljarännanute põlvkond kaotab sideme kodumaaga?

Arvamusfestival Paides Foto: Peeter Langovits

Kui Eestist värskelt lahkunud hoiavad veel eestlust alles, siis mitmendat põlve välismaal elanud kaotavad ikkagi kodumaaga sideme, tõdeti täna Paides Arvamusfestivalil.

Üha enam levib ka tendents, et inimesed käivad välismaal tööl, kuid oma koduks peavad ikkagi Eestit, märkis rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit debatis «Kas väljaränne on ülepea probleem?». Ta tõi võrdluse, et mitu kodu on inimestel ikka olnud – tuues näiteks talvekodu ja suvekodu, samuti ülikoolilinnad, mis suveks tühjaks valguvad jne. «Inimeste liikumine tähendab uute kontseptsioonide teket ja on paratamatu,» leidis ta.

Majandustegelane Helo Meigas, kes on vaheldumisi elanud aastaid eri välisriikides ja Eestis, märkis samuti, et kui temalt küsitakse, kus ta elab, ei oska ta vastata ning ütleb vaid, et maksab makse Rootsis. Pankur André Küüsvek ütles samuti, et ehkki ta elab Londonis, peab ta end kodueestlaseks – ta loeb igapäevaselt Postimeest ning on kõige Eestis toimuvaga kursis.

Seepeale avaldas üks debati kuulaja hirmu, et kui väljarännanute esimene põlvkond loeb end tõesti eestlaseks, siis teine põlvkond seda enam ei tee. Meigas seda hirmu ei jaganud ning märkis, et tema näeb oma tuttavate pealt küll, et ka peres kasvavates lastes püütakse eestlust alles hoida.

Rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit ütles, et andmed näitavad, et esimene ja teine emigrantide põlvkond peab veel end eestlasteks, kuid kolmas põlv hakkab oma sidemeid juba kaotama. Samas lisas ta, et see sõltub ka ümbruskonnast ning sellest, millised olud valitsevad.

Sellest hoolimata jäi kõlama arvamus, et väljarände vastu ei saa. Pigem tuleb mõtelda selle üle, kuidas sisserännet suurendada - lisaks sellele, et osa eestlasi tagasi tuleb, ei tohiks karta ka integratsiooni, kui me ei taha muutuda perifeeriaks.