Euroopa Liidu välisministrite erakorralisel kohtumisel Brüsselis kinnitasid ministrid Euroopa Liidu liikmesriikide valmisolekut humanitaarabi andmist jätkata ning toetada ka Iraagi julgeolekujõude, et peatada äärmuslaste julmused ja vägivald.
Paet: Eesti on valmis andma Iraagile humanitaarabi
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
16. august 2014, 10:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvaheline üldsus peab välisminister Urmas Paeti sõnul reageerima humanitaarkriisile Iraagis kiirelt ja otsustavalt. «Iraagis on kriitilises olukorras ligi kaks miljonit sisepõgenikku ning on reaalne oht rahvus- ja usuvähemuste elule,» lisas ta. ÜRO andmetel halveneb olukord väga kiiresti: üksnes viie päeva jooksul - 3. kuni 8. augustini - lisandus tervelt 200 000 sisepõgenikku.
Paet kinnitas, et ka Eesti on valmis andma humanitaarabi.
Välisminister Paeti sõnul mõistab Eesti karmilt hukka rühmituse Islamiriik juhitavate äärmuslaste vägivalla Iraagis ning sellega kaasnevad massilised inimõigusrikkumised. «Eriti taunitav on vangilangenud sõdurite hukkamine ning vägivallaaktid tsiviilisikute ja –objektide vastu,» lausus Paet. Osa kuritegusid tuleb ELi välisministrite hinnangul käsitleda ka inimsusvastaste kuritegudena.
Rühmitus Islamiriik on Eesti välisministri sõnul seadnud ohtu terve piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse. «Iraagi sõjavägi ning nende koosseisus olevad Kurdistani julgeolekujõud püüavad äärmuslaste edasitungi peatada. Kurdistani regionaalne valitsus on palunud toetust oma relvajõududele, millele on relvatarnetega positiivselt vastanud mitmed EL liikmesriigid ja ka USA,» ütles Paet. «Sellist toetamist kaalub ka Eesti, jälgides loomulikult, et oleks välistatud selle sattumine soovimatute jõudude kätte.»
Paeti sõnul on oluline aidata kaasa dialoogile kõigi Iraagi mõõdukate poliitiliste jõudude vahel. «Toetame Iraagi ühtsust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, mis on vajalikud nii riigi enda kui kogu regiooni stabiilsuseks ja majanduslikuks arenguks,» märkis Paet, lisades, et oluline on tihe koostöö Iraagi keskvalitsuse ja Kurdistani regionaalse valitsuse julgeolekujõude vahel.
Välisministrid rääkisid erakorralisel kohtumisel Brüsselis ka viimastest sündmustest Ukrainas ning olukorrast Liibüas. Samuti oli kõne all Lähis-Ida rahuprotsess, eelkõige olukord Gazas.