Poliitiliste «tagaotsitavate» hulk aina kasvab

Tuuli Koch
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristina Šmigun
Kristina Šmigun Foto: Liis Treimann

Nende hingede eest käib armutu võitlus. Need on nimed, mis kõlavad parteikontorite lämbetes tubades, parteide suvepäevadel lõkke ümber. Tegu on meie tippudega, kes pole seni veel oma südames poliitilist tukset tundnud, kuid kelle hinge eest annaks kolm veretilka iga partei. Eesti parteimaastiku enim nõutute esikümmet tutvustab Tuuli Koch.

Kristina Šmigun

Oma isikliku pereõnne nimel äsja tippspordist loobunud olümpiavõitja, kõigi eestimaalaste südamesse jälje jätnud Šmigun saaks praegu kindlasti koha iga erakonna riigikogu valimiste nimekirja esikümnes.

Tema on uus Erki Nool või Erika Salumäe. Oma ala vaieldamatu tipp, kes kehakultuuri ja tervisespordi oma poliitiliseks lipulaevaks ehtides mõjuks usutavalt, hoolimata sellest, et ta alles plaanib omandada kõrgharidust, pidades üheks võimaluseks ajakirjandusõpet.

Kristina Šmigunile on justkui eelisõigus kahel suurparteil – Keskerakonnal ja Reformierakonnal. Keskpartei juht Edgar Savisaar ei ole Otepää MK-etappidel jätnud kasutamata juhust suusakuninganna kõrval ka oma sportlikumat palet näidata ja Šmigunide tiim on soostunud neist hetkist isegi talvised postkaardid trükkima. Kristina isa Anatoli slaavi veri laiendaks Šmiguni valijaringi veelgi ja sobiks hästi Keskerakonna pooldajaskonna enamusega.

Samas on (vaat et eluaegsel) suusaliidu presidendil, Reformierakonna kunagisel presidendikandidaadil Toomas Savil «moraal­ne õigus» oma töö vilju veelgi reaalsemalt maitsta. Šmiguni värbamine pakuks võimaluse erakonnas unustuse hõlma vajunud mehel veidi oma aktsiaid tõsta.
-----------
Indrek Tarand

Šmiguni poliitmagususele ei jää grammigi alla europarlamendi saadik, üksiküritajana valimistel ajalugu teinud Indrek Tarand. Temas on kõik, mida üks partei vajab – rahva armastus ja usaldus, stiilselt arrogantne härrasmehelikkus, omamehelik sõnaseadmine. Europarlamendis on ta ühes paadis rohelistega, kodumaal on aga tema jah-sõna korral trumbid sotsiaaldemokraatidel.
--------------
Indrek Neivelt

Ei ole ühtki teist eestimaalast, keda pakutaks rohkem rahandusministri kohale, kui tekib taas kriisiolukord ja hakatakse kokku seadma spetsialistidest varivalitsusi. Neivelt on ettevaatlik, alalhoidlik, ettenägelik ja pigem kriitiline kui Eestit igal sekundil kõrgustesse lennutav. Kahe jalaga maa peal püsijana sobiks ta Mart Laari ja Juhan Partsi meeskonda.
-------------------
Allar Jõks

Endist õiguskantslerit, kelle töölaua piibliks on Lennart Meri «Poliitiline testament», on kõige enam seostatud Isamaa ja Res Publica Liiduga. Seni on ta suutnud parteipoliitikast kõrvale hiilida, kuid kihk otsustajate sekka jõuda on väidetavalt suur. Pärast seda, kui Jõks NO99 Ühtse Eesti suurprojektis laval suurepärase kõne pidas ja «uue partei» juhiks «kandideeris», teatas ta intervjuus Postimehele, et tal on plaan, kuidas tuleva aasta riigikogu valimisi mõjutada.
----------------------
Rait Maruste

Milline partei ei ihkaks oma ridadesse meest, kes on üks kõige kõrgemal ametikohal olevaid eestlasi maailmas? Euroopa Inimõiguste Kohtus kohtunikuna Eestit esindav kunagine riigikohtu esimees Maruste on mees, kellest ei ütleks ära ükski partei. Seda enam, et see kõrge ametilend jõuab sel aastal lõpule. Kõige enam rõõmustaks tema üle Reformierakond.
----------------------
Sportlased – Gerd Kanter, Andrus Veerpalu

Plekitud rahvalemmikud. Ja edukaid eeskujusid meil jagub: olümpiavõitja Erki Nool kogus 2005. aasta kohalikel valimistel 1653 häält ja osutus valituks. 2007. aasta riigikogu valimistel kogus ta 3178 häält ja pääses parlamenti. Olümpiakuld Erika Salumäe on läbi teinud kuued valimised ning iga kord kohalikku volikokku või riigikokku pääsenud. Olümpiamängude hõbeda- ja pronksimees Toomas Tõniste on riigikokku kandideerinud kolmel korral. Esimesed kaks luhtusid, kuid 2007. aastal pääses ta 909 toetushäälega Toompeale.
----------------------
Spetsialistid – Raivo Vare, Andres Arrak

Laiahaardelised, mitmekülgse elu- ja töökogemusega edukad inimesed, kes ei pea alluma partei käskudele, vaid võivad oma joont ajada: otsekoheselt ja otsesõnu. See on rahvale sümpaatne.
----------------------
Visionäärid – Jaan Männik, Rainer Nõlvak

Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik oli 2006. aastal üheks Res Publica üllatuskandidaadiks vabariigi presidendi kohale. Tema sõnavõtud kõiguvad populaarsuse-populismi piiril ning on seetõttu rahvale selged ja arusaadavad. Äsjase inimvara raporti tutvustamisel rääkis ta kirglikult vajdusest piirata sisserännet. Oma karge eestimeelse konservatiivsusega sobiks ta ideaalselt Isamaa ja Res Publica Liidu tippude sekka. Nagu ka maailmaparandajast talgumeister Rainer Nõlvak.
---------------------
Rektorid – Alar Karis, Rein Raud, Andres Keevallik

Auväärsed ametid, auväärsed nimed.
-----------------
Ettevõtjad – Urmas Sõõrumaa, Hannes Tamjärv, Märt Vooglaid

Väärika kuvandiga ärimehed, kes on toetanud paljusid erakondi, kuid jäänud poliitmängus kõrvaltvaatajaks, niiditõmbajaks. Viimasel ajal on nende suust kostnud pigem kriitikat praeguse valitsemise ja langetatud otsuste suhtes.

Pakkumisi ise poliitikas käed külge lüüa on neile tehtud pea kõigist erakondadest. Täpselt aasta tagasi andis kiusatusele ja Reformierakonna moosisuudele järele näiteks Valdo Randpere, kellest sai 2009. aasta lõpus Reformierakonna juhatuse liige.

Kommunikatsioonibüroo Powerhouse juhataja ja konsultant Janek Mäggi:

Inimesena peab olema sümpaatne

Poliitmagnetitena pakuks järgmisi nimesid: Hannes Tamjärv – hea kuvandiga, intelligentne, asjalik, ühiskonna tulevikule mõtlev inimene – talent võib rooste minna, koolipapa rollile on arengut vaja. 

Artur Talvik – laulab hästi, teeb nalja, teeb filmi – rahvas armastab. Tiit Ojasoo – hea sotsiaalse närviga, võiks kätt proovida ka päris asjaga. Maarika Valk – mõjus väitleja, selgete seisukohtadega – arvamusliider üle oma ampluaa. David Vseviov – paremat sillaehitajat Eestis praegu pole – särav ja suursuguselt tagasihoidlik.

Isik peab olema tuntud, enam kui oma valdkonna arvamusliider, sõbralik, paljudele isikuna sümpaatne. Peab olema huvi ühiskonna arengu vastu ja tahe midagi korda saata.
--------------------
Kommunikatsiooni- ja propagandaekspert Agu Uudelepp:

Keegi neist paraku ei taha poliitikasse

Neist, kellest erakonnad võiksid eriti huvitatud olla, pakuks esimesena Hannes Tamjärve. Koolipapana on tal hea maine ja inimestes lööks tema puhul välja ka Hansapanganostalgia.

Ei ole ühegi erakonna jaoks vähetähtis seegi, et ta maksaks kindlasti kinni oma valimiskampaania ja muist teiste omigi.

Kindlasti sooviksid erakonnad oma ridades näha Gerd Kanterit ja Raul Rebast. Teist võib-olla ehk isegi rohkem, sest teda peetakse Kanteri leidjaks ja tegijaks. Ja Tiit Sokk! Esimesena korvpalli kuulsuste halli valitud mees. Sobiks iga partei nimekirja, kui meie korvpallikoondis väga ei kaota. On ainult üks «aga» – keegi neist ei taha poliitikasse.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles