Ettevõtjad Gert Tiivas ja Jüri Mõis väljendasid Arvamusfestivali debatis veendumust, et riik peaks vaeseid aitama neile rohkem raha suunates, samal ajal kui rahandusminister Jürgen Ligi kaitses seisukohta, et ei aita mitte raha andmine, vaid teenuste pakkumine.
Debatis «Edetabelite Eesti ebaproportsionaalne ebavõrdsus» algul püstitatud küsimusele, kes on vaesed, vastas ettevõtja Gert Tiivas: «Ma näen, et need on mu laste lasteaiakasvatajad, õpetajad. Kui neid midagi ühendab, siis see, et nad on valinud «vale» elukutse.»
«Minu arusaamiste järgi on vaesus inimeses/ühiskonnas olev tõrge,» ütles rahandusminister Jürgen Ligi. «Inimühiskond on ehitatud sellele, et oleks turvalisus- ja põhivajadused kaetud. Aina keerukamaks minev ühiskond tahab aina keerulisemaid asju. Osad ei kohane, löövad käega, jäävad sissetulekute või koostööta. Siis nad ongi vaesed, ise seda soovimata. Või siis mõned, kes ei sea endale materiaalseid eesmärke ning on seetõttu vaesed,» arutles ta.
«Ma olen ise vaene olnud. Mul ei jätkunud usku, keskkonnast välja rabelemise julgust. See tekkis alles siis, kui mul tekkis perekond ja mul tõesti ei sobinud enam elada sugulaste kapi taga,» märkis Ligi.
Liisa Pakosta lisas, et statistika toetab seda Ligi väidet, et Eesti mehed, kes on pere loonud, eriti need, kel on laps(ed), teenivad oluliselt rohkem.
«Vaesus on suhteline mõiste. Kui 26 sotsiaaltegelast ütles, et kaks kolmandikku lastest elab vaesuses – sellisel juhul on latt vales kohas,» lisas Ligi.
Gert Tiivas polnud sellega nõus. «See on sisuliselt ebahuvitav väide. Minu jaoks pole normaalne, et inimesed, kes mu lapsi õpetavad, ei saa endale lubada teatud baasasju. See ei ole suhteline. Kui me vaatame ühiskonda, meil läheb ju väga hästi, enamik ei pea muretsema söögi, riiete, peavarju eest. Neid väheseid, keda on mõni tuhat, tuleb meil aidata!»
Ettevõtja Jüri Mõis pakkus välja retsepti, kuidas vaesusest välja saada: «Tuleb teha ümberjaotamist riigieelarve kaudu. Probleem on selles, et kõige kõrgem ots on vaja «maha saada»: need edevad autod, ülikallid pummeldamised. Mujal, näiteks Põhjamaades, on see maha saadud.»
Jürgen Ligi polnud omakorda sellega nõus: «Sularaha andmine pole väljapääs. Võti on hoopis sotsiaalsete meetmete valikulisus. Lahendused on haridus, lasteaiakohad, pääs tööturule,» argumenteeris ta.
Ka teine ettevõtja arutelul, Gert Tiivas toetas ümberjaotamist. «Ma arvan, et peaks andma rohkem sularaha kätte,» rõhutas ta, et lapsed ei suuda ise teenida. «Meil on mõni tuhat vaesuses elavat last. Miks me ei suuda nende eest hoolt kanda? Miks me ei saa neile anda raha kätte, et neil oleks parem elu?»
«Sest see ei loo neile eeldusi. Meie uuringud ei näita, et nad oleksid näljas, neid tuleb toetada selleks, et nad saaksid areneda. Näiteks kooliväline tegevus on teenus, sedasi tuleb neid toetada. Targem on pakkuda mitte sularaha, vaid luua neile ühistegevuses arengueeldusi: kool, trenn, ravimisvõimalused jne,» vastas Ligi.
Jõulude ajal Oleviste hoolekande sauna ja jõulusööki korraldav Riina Solman sõnas: «14 aastat hakkan suvest saadik käima ettevõtjate juures, ma olen väsinud sellest mangumisest, ma ei tahaks seda teha, aga ma leian, et peab tähelepanu osutama sellele, et see ühiskonnakiht vajab abi. Midagi peab tegema!»