Kolme kunagi Jugoslaaviasse kuulunud riiki – Bosnia ja Hertsegoviinat, Kosovot ning Serbiat – ühendab üht liiki «ekspordiartikkel», mille kasvavale «toodangule» nad kuidagi piiri panna ei suuda – välismaale võitlema suunduvad palgasõdurid.
Balkanilt suundub palgasõdureid nii Ukrainasse kui Lähis-Itta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
8. augustil lasi 23-aastane Bosnia kodanik Emrah Fojnica end Iraagis Islamiriigi-nimelise rühmituse rünnaku käigus õhku.
Vaid mõni päev hiljem vahistas Kosovo politsei üle terve riigi toimunud reidi käigus 40 islamiradikaali. Kinnipeetuid süüdistatakse Iraagis ja Süürias islamiäärmuslaste ridades võitlemises.
Serbia ametnike hinnangul sõdib kümneid serblasi mõlemal poolel Ida-Ukrainas. «On raske öelda, kui palju neid praegusel hetkel on,» väidab Serbia sotsiaaldemokraatliku partei parlamendisaadik Milorad Mijatovic. «See arv ei ole väike. Kindlasti räägime me kümnetest inimestest, kes neisse sõjatsoonidesse suunduvad.»
Londonis tegutseva Rahvusvahelise Radikalismiuuringute Keskuse (ICSRi) aprillikuise hinnangu kohaselt pärineb umbes kuus protsenti Iraagi ja Süüria välisvõitlejaist Balkanilt. Kosovo hinnangul on umbes 200 nende kodanikku suundunud Lähis-Itta sõdima ja 16 seal ka elu kaotanud.
Serbia peaministri Aleksandar Vucici sõnul võitlevad kümned serblased Ukrainas Venemaa poolel ja kümned serblased sealsamas ka Ukraina poolel. «99 protsendil juhtudest on serblased seal raha eest võitlevad palgasõdurid,» lisab ta.
Bosnias kehtib seadus, mille kohaselt on palgasõdurina tegutsemine kuritegu. Kosovos on samasuguse seaduse eelnõu läbinud parlamendis esimese lugemise. Ka Serbias on sellise õigusakti koostamine kaalumisele võetud. Samas kahtlevad vaatlejad aga tõsiselt selles, kuivõrd seadusest abi oleks.
Serbias tegutseb näiteks Tšetnikute Liikumise nimeline organisatsioon, mis tegeleb serblaste Ida-Ukrainasse vene poolele võitlema saatmisega. Küsimusele, kas palgasõdurite läkitamist keelav seadus neid mõjutaks, vastas liikumise esindaja Steven Vukojevic: «Tšetnikute Liikumisel on Venemaal mehed, kes elavad ja töötavad seal ning kes saavad ka Ukrainasse minna Venemaa kaudu. Pole mingit vajadust saata neid otse Serbiast.»
Bosnia olukord on veelgi murettekitavam. Suurem osa Süüriasse ja Iraaki suunduvaist võitlejaist on vahhabiitluse mõju all. Riigi põhjaosas Gornja Maoca külas salapäraloori all tegutsevat vahhabiitide kogukonda on terrorismiga seostatud varemgi.
Bosnia parlamendisaadikul Mehmed Bradaricil on äärmusislamismiga võitlemise kogemus ajast, kui ta oli Maglaj linnapea ja vahhabiidid haarasid oma kontrolli alla lähedalasuva Bocinja küla.
«Seal elades kehtestasid nad oma reeglid,» meenutab Bradaric. «See tegi meie elu Maglajs väga raskeks. Meilt võeti kõik normaalsed üritused, nagu näiteks uusaasta tähistamine. Inimesed kas ei tähistanud või tegid seda hirmuga.»
Luure- ja Julgeolekuagentuuri (OSA) direktor Almir Dzuvo seab kahtluse alla pühendumuse, millega võimud tegelikult islamismi tõrjumisega tegelevad. «Kui teie teaksite võimustruktuuride osalusest seda, mida mina tean, madalaimatest tasemetest kuritegelike organisatsioonideni, oleksite täpselt sama mures kui mina,» märgib ta.
Ülemöödunud nädalal end Iraagis õhkinud Emrah Fojnica oli Bosnia võimudele tuttav isik. Ta oli olnud kohtu all seoses 2011. aasta oktoobris Sarajevo USA saatkonna pihta tule avanud Mevlid Jasarevicile relva hankimisega. Nii Fojnica kui Jasarevic elasid Donja Maoca vahhabiitide kogukonnas.
Fojnica mõisteti õigeks ja ta lubas kohtu ees, et ei naase Donja Maocasse. Selle asemel suundus ta aga suitsiiditerroristiks Iraaki.
Sotsiaalteadlased näevad «sõjaturismi» kasvu taga sügavaid põhjuseid. «Me oleme paradoksaalses olukorras, kus 19- või 20-aastasel on mõistlikum minna sõtta kaugele maale, mida ta isegi kaardilt leida ei suuda, kui jääda Bosniasse ja otsida siin mingit mõtet,» leiab Jasarevici kohtuprotsessil tunnistajana osalenud Sarajevo politoloogiaprofessor Vlado Azinovic.
Belgradis töötav psühhiaater Vojislav Curcic ütleb enam-vähem sama. «Kui ühiskond on kriisis – ja meie oma on – tekib viljakas pinnas äärmuslusele,» selgitas ta. «On palju segaduses kodanikke, kes arvavad, et äärmuslikud seisukohad ja tegevused parandavad nende enesetunnet. Kogu ühiskondlik kliima soosib äärmusluse teket.»
Saksa uudistekanal Deutsche Welle rääkis hiljuti grupi Tšetnikute Liikumise poolt Ukrainasse võitlema läkitatud serblastega. Grupi liider Bratislav Zivkovic arvas, et võitlus saab peagi võideldud, ja ta teeb juba plaane Serbiasse naasta.
«Kui palgasõdurid naasevad, tekib grupp inimesi, kes võivad kujutada tõsist ohtu – mitte ainult Serbiale, vaid kogu piirkonnale,» hoiatab Serbias tegutsev sõjandusanalüütik Bojan Dimitrijevic.