Maanteeamet on asunud tasapisi nõudma liinibussidesse alkolukkude paigaldamist, politsei hinnangul aitaksid need probleemseid juhte eemal hoida ka tavaautode roolist.
Täna Postimehes: liinibussidesse ilmuvad alkolukud
18. august 2014, 20:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse liikluskomisjon leidis juba mullu sügisel, et purjus bussijuhtide roolist eemale hoidmiseks võiks kaaluda liinibussidesse alkolukkude kohustuslikuks muutmist. Samas tõdeti, et see on üpris kallis meetod.
Nüüd on maanteeamet seadnud eesmärgiks, et 2023. aastaks võiksid kõik Eestis tasuliselt sõitjaid vedavad bussid olema nendega varustatud. Selleks hakati nende kasutuselevõttu soodustama järk-järgult, et mitte liigselt transpordiettevõtjaid koormata. «Esmajärjekorras võiks alkolukkude kasutuselevõtmise kohustust rakendada riigi korraldataval avalikul liiniveol,» ütles ameti avalike suhete osakonna peaspetsialist Mari-Jaana Adams.
Seadused alkolukkude kasutamist sõidukitel ei reguleeri. «Seega on võimalik avaliku liiniveo hangetel sätestada ühe tingimusena, et liiniveoks pakutavad bussid peavad olema varustatud alkolukkudega või sätestada see hinnatava kriteeriumina, mille eest antakse pakkumusele punkte,» sõnas Adams.
Esimesena pandi joobes roolikeerajaid takistavate seadmete kasutamine bussides kui lisapunkte andev kriteerium sisse nende maakonnaliinide vedaja leidmiseks korraldatud hankedokumentidesse, kus eelmine leping hakkab kohe-kohe lõppema. Nüüd tulevadki alkolukkudega bussid alates 1. jaanuarist 2015 liinidele Põlvamaal, Tartumaal ja osal Valgamaast.
«Juhul, kui see nõue lisada ka kõikidesse järgnevatesse hankedokumentidesse ja tänu sellele kriteeriumile varustavad hangete võitjad oma bussid alkolukkudega, siis on aastaks 2022 saavutatud olukord, kus kogu riigi pakutava avaliku sõitjateveo bussid maakondades on nendega varustatud,» ütles Adams.
Politsei leiab, et alkolukud on hea meede üldse kõigi sõidukite roolist joobes juhtide eemal hoidmiseks. Politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna politseimajor Veiko Kommusaar tõi näiteks Soome, kus alustati juba 2008. aastal pilootprojektiga, mille raames pakkusid korrakaitsjad alkoholi tarvitanud autojuhtidele alternatiivina muu karistuse asemel autoluku paigaldust.
«Umbes 70 protsenti juhtidest, kes olid kasutanud alkolukku, tunnistasid, et see mõjutas nende käitumist ning peatas napsise peaga autorooli minemist. 2008. aastast alates on alkolukud hoidnud Soomes ära üle 12 000 korra alkoholi tarvitanud juhi juhtima asumise, alkoholi tarvitamise piirmäära ületamisi tuvastati aga üle 40 000 korra,» loetles politseimajor. «Meetme rakendamist on ka Eestis vahelduva eduga arutatud.»
Bussifirma Atko logistik Jüri Saar seevastu peab selliseid seadmeid mõttetuks, sest need annavad vaid lühiajalist efekti. «Ma saaks veel aru nn märkamatust alkolukust, mis registreerib automaatselt juhi joobe, aga siis ei tohi autos olla ühtegi viinanina ega vist ka südametilku tarvitavat vanadaami. Aga alkomeetrisse, kuhu peab puhuma, et saada mootor tööle, võib ka sõbra puhuma panna ja sõit algab. Meenutab lasteaeda,» leidis Saar.
Tema sõnul tuleb püüelda selle poole, et purjuspäi rooli lihtsalt ei istuta mitte kunagi. «Panna inimesi lotot mängima, et läheb käima-ei lähe käima, on lühinägelik ja vastutustundetu.»
«Roolijoodikute pärast ei saa kõikidele inimestele peale sundida alkolukku, see on umbes sama kui pussitajate pärast muuta kõigile kohustuslikuks rõngassärgi kandmine. Kannatama ja vastutama peab joodik, aga mitte korralik kodanik,» arvas Saar.
Teised meetodid lisaks
Politseil on joobes juhtide vähendamiseks meetmeid veelgi. «Õnnetuste ennetamine ning tugev järelevalve. Politsei on sel aastal kontrollinud üle 370 000 juhi ja tabanud ca 4000 roolijoodikut. Võrreldes möödunud aastatega kogu roolikeerajate kontrollitud arvust näitab joobes juhtimine küll mõningast langustendentsi, kuid pikemaajalisi järeldusi on ennatlik teha,» tõdes ta.
«Igaüks meist saab ära hoida kõige hullema ja selleks ei ole vaja teha ülejõukäivaid pingutusi. Piisab vaid iseenda käitumise korrigeerimisest - leidma vajadusel kaine autojuhi ning peatama napsise sõbra või pereliikme asumist autrooli,» ütles ta.
Hiljuti alustas politsei Lõuna-Eestis ka käitumisprogrammi projektiga, kuhu on ka juba esimesed inimesed, kelle korrakaitsjad on alkoholi tarvitanuna kinni pidanud, vabatahtlikkuse alusel suunatud.
«Kui seadust rikkunud liikleja programmi läbib, siis säilitatakse tema juhtimisõigus. Teiste riikide praktika näitab, et selline lähenemine ja algpõhjustega tegelemine on olnud edukas. Oleme alustanud ka erinevaid dialooge, et taoline lähenemine Eestis võiks olla üks läbimõeldud ja süsteemseid võimalusi vähendamaks joobes juhtimist,» lausus Kommusaar.
Umbes 12 protsenti kõigist Eesti teedel juhtunud liiklusõnnetustest on põhjustanud joobes juhid. Sel aastal on joobes juhi süül hukkunud 11 ja saanud viga 117 inimest.
Selle aasta kuue kuu jooksul konfiskeeris politsei 91 roolijoodikul sõidukid, mis on võrreldes eelmise aastaga 60 protsenti rohkem.
--
Alkolukk..
…on elektrooniline seade, mis takistab sõiduki käivitamist, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus üle lubatud piirmäära. Lisaks tuleb kontrollpuhumisi teha ka sõidu ajal.
Neid kasutatakse elukutselisi juhte nõudvate vedude puhul (bussides, kommertsvedusid tegevates tarbesõidukites jne) ja joobes juhtimise eest karistatud isikutel korduvuse ennetamiseks või karistuse eritingimusena. Korduvuse ennetamisel on osa laiemast ennetusprogrammist, mis hõlmab ka meditsiinilist ja psühholoogilist abi.