Kaitseminister Sven Mikseri sõnul kindlustub septembri alguses toimuva NATO tippkohtumise tulemusel liitlaste kohalolek Poolas ja Balti riikides kindlasti.
Mikser: liitlaste sõjaline kohalolek meie piirkonnas kasvab kindlasti
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
19. august 2014, 13:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mikseri sõnul on Eesti eesmärk liitlaste kohaloleku kasv piirkonnas ning seda seisukohta läheb ta koos peaministri ja väliministriga kaitsma NATO tippkohtumisele.
«Kindlasti tuleb tippkohtumisel teha liitlaste hulgas üksjagu selgitustööd selles osas, kuidas Venemaa agressioon Ukrainas on Euroopa julgeolekuolukorda kardinaalselt muutnud,» ütles Mikser.
«Kui me vaatame senitehtut, siis alates kevadest on liitlased saatnud Eestisse maaväeüksuseid, hävitajaid ja laevu. Alles äsja teatasid Ameerika Ühendriigid rasketehnika üksuse saatmisest Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Kõik see tähendab, et NATO väed on juba Eestis kohal,» lausus ta.
Mikseri kinnitusel töötab Eesti selle nimel, et selline kohalolek jätkuks ning et midagi tuleks ka juurde. «See, kas nimetada NATO kohalolekut alaliseks, püsivaks või pidevalt roteeruvaks, on kindlasti mõnedele liitlastele poliitiliselt oluline, kuid ei muuda tõsiasja, et NATO on Eestis kohal ja jääb siia,» lausus ta.
Kaitseministri sõnul aitab Eesti julgeolekut kindlustada ka liitlaste tugevam kohalolek naaberriikides ja lähipiirkonnas. «Kui Ameerika Ühendriigid täiendavad oma eelpaigutatud varustuse ladusid Norras või kui Poolas asuva kirdekorpuse staabi valmisolekut tõstetakse, siis see on otseselt meie huvides – see näitab, et NATO võtab kõigi oma liitlaste kaitsmist tõsiselt,» lausus ta.
Mikseri sõnul võiks lisaks Balti riikidesse ja Poolasse juba tulnud üksustele olla ka teised võimekused, näiteks keskmaaõhutõrje ja liitlaste staabielement, et olla vajadusel valmis NATO kohalolekut kiiresti suurendama.
«Kohapeal olev staabielement suudaks operatiivselt reageerida ohuolukorra muutustele ning olukorda tundvad inimesed saaksid siin ühisoperatsioone juhtida,» lausus ta.
Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles eile Riias, et NATO jääb sammu kaugusele alaliste väeüksuste paigutamisest Ida-Euroopasse, et vältida täieliku seisuaku tekkimisest suhetes Venemaaga.
Mikser märkis Merkeli sõnu kommenteerides, et kindlasti ei liigu NATO tagasi külma sõja aegse raske staatilise kohaloleku juurde.
«Samas ei ole kindlasti ka põhjust kramplikult takerduda 1997. aastas NATO-Venemaa alusakti teksti olukorras, kus teine pool nii seda lepet kui ka kõikmõeldavaid teisi rahvusvahelisi õigusdokumente, kahepoolseid ja mitmepoolseid kokkuleppeid süstemaatiliselt rikub,» lisas ta.