Bussifirma GoBus leiab, et on küll arusaadav, miks maanteeamet hakkas alkolukke esmajärjekorras nõudma just bussidelt, kuid tegelikult pole bussijuhid kindlasti liikluses kõige ohtlikum komponent.
Bussifirma: bussijuhid ei ole kõige ohtlikum komponent liikluses
19. august 2014, 15:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
GoBus paneb uuest aastast Põlvamaa, Tartumaa ja Valgamaa maakonnaliinidele sõitma uued alkolukkudega varustatud bussid. «Vanadele bussidele me lukke ei hakka paigaldama, niikuinii tulevad 1. jaanuarist liinidele kõik uued bussid,» ütles OÜ Tarbus direktor Valter Keis. Näiteks Tartumaa ja Põlvamaa liinidele vurab uuest aastast 100 uut bussi.
Ühele bussile paigaldatava alkoluku hinnaks nimetas ta umbkaudu tuhat eurot: «See sisaldab nii lukku, selle hilisemat hooldust kui järeltaatlemist,» märkis Keis. Tegu on maailma tipptootja seadmetega, millele maaletooja pakub ka hooldust.
Ehkki maanteeamet otseselt ei nõudnud riigihanke tingimustes alkolukku, vaid andis selle eest lisapunkte, lisasid selle oma pakkumisse kõik ettevõtted, sest vastasel juhul poleks võiduvõimalust olnud. «Tegelikult oli pakkumise koostamisel selge, et kui sa neid asju ei arvesta, pole sul lootust võita, sest konkurents hangetel on nii tugev, et sellistest lisapunktidest loobuda ei saa. Millegi muu arvelt neid punkte tasa teha polnuks võimalik,» rääkis Keis.
Küsimusele, kas bussifirma jaoks on alkolukud pigem abimees ebakorrektsete juhtide roolist eemal hoidmisel või tülikas lisakulu, vastas Keis: «Vaatame asja eemalt – see võib tunduda üllas ja tore. See, et [alkolukkude paigaldamist] läbi riigihangete käivitada, on ainus võimalus ühiskonda informeerida ja harjutada.»
«Kui aga vaatame, mis kontingendile kogu see esimene nii-öelda ora või tulevärk on suunatud, siis…» jätkas ta. «Olgu, bussijuht on küll väga tähtis ja vastutusrikas amet, aga valdavalt on bussijuhid ikkagi professionaalid, kelle hulgas kahjuks on tõesti juhtunud ka joobes rooli istumist, aga tegelikult on see väga pisike murdosa kogu osakaalust. Bussijuht ei ole kindlasti täna liikluses see kõige ohtlikum komponent,» leidis Keis.
«Räägime kasvõi rekkajuhtidest, kelle kohta palju rohkem sellist infot on meediast läbi jooksnud, rääkimata tavaliiklejatest, kes on põhimass patustajatest. Selleks, et me liikluses suudaksime mingit muutust saavutada, peaksime selle tähelepanu teraviku ikkagi sinna suunama,» leidis Keis.
«Ma saan aru, et täna on see pea ainuke võimalus riigi poolt mingeid samme astuda. Muude sõidukikategooria puhul läheks selle mõttekuse üle väga tõsiseks aruteluks,» arvas ta.
«Rahakuluga alkolukkude efektiivsust ei anna praegu põhjendada, see on praegu ikkagi näidisasi. Võib-olla saab siit nii palju kasu, et saab kogemusi, kuidas asi töötab,» pakkus Keis.
Mõju hinnale väike
Ka Sebe on viimastel maakonnaliini hangetel teinud pakkumistes käinud välja alkolukuga varustatud bussid. «Alkolukk koos paigaldusega maksab orienteeruvalt 1000-1200 eurot. Lisanduvad hoolduskulud aastas 50-80 eurot bussi kohta,» ütles AS Sebe kommunikatsioonijuht Gert D. Hankewitz.
Praegu Sebe ega selle tütarfirma Eesti Buss OÜ bussides alkolukke ei ole. «Meil on väga range juhtide tööle lubamise reeglistik ning ükski meie bussijuht pole purjuspäi roolikeeramisega patustanud,» märkis Hankewitz.
«Arvestades, kui väikeses ulatuses see hanke kogumaksumust mõjutab, on alkoluku nõue avalikel hangetel pigem mõistlik,» leidis Hankewitz siiski.