Reformierakonna idee lühendada kohustuslikku ajateenistust väeosas on valitsuspartei esimene samm ajateenistuse kaotamiseks, arvab Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv riigikogu liige, endine kaitseminister Jaak Aaviksoo.
Aaviksoo: reformarite salaplaan on ajateenistus kaotada
21. august 2014, 13:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakond soovib valimiste esialgse programmi järgi lühendada ajateenistuse pikkust neile, kes läbivad gümnaasiumides riigikaitsekursused.
Ka teeb valitsuspartei ettepaneku muuta riigikaitseõpetus kõikidele kohustuslikuks riigigümnaasiumides.
Aaviksoo ütles Postimehele, et ta suhtub sellesse «äärmiselt skeptiliselt».
Ta jätkas: «Eks see on lihtsalt üks varjatud katse tasapisi ajateenistus üldse ära kaotada. Seda on Reformierakond kogu aeg püüdnud teha ja kuna see mõte väga populaarne ei ole, on nad niisuguse varjatud ideega välja tulnud. Ma arvan, et praegune mudel töötab üsna hästi ja selle ümbervaatamiseks mõtet ei ole.»
IRLi esimees Urmas Reinsalu oli valitsuspartei suhtes Aaviksoost veelgi ründavam: «Igasugused ideed ajateenistusest loobuda on vastutustundetud ning viitavad sellele, et Reformerakonnale pole praegune julgeolekuolukord kohale jõudnud.»
Reformierakond tegi ettepaneku ajateenistus kaotada ja luua palgaarmee juba neli aastat tagasi. Tollal vastas Aaviksoo sellele avaldusega, mille pealkirjaks oli «Ärge närige toimivat riigikaitset, oravad!»
Endine kaitseminister ja reformierakondlane Jürgen Ligi on näiteks korduvalt kinnitanud, et pooldab vabatahtlikku ajateenistust.
Siseminister Hanno Pevkur kinnitas aga täna Postimehele, et Reformierakonna plaan ei ole lõpetada ajateenistust kohe kindlasti mitte.
«Eks nad muidugi nii väidavad – ega see ei ole ka üllatav,» ütles endine kaitseminister ja lisas, et tema arvates tuleks ajateenistust hoopis efektiivsemaks muuta.
Koolides võiks Aaviksoo arvates riigikaitseõpetus jääda siiski vabatahtlikuks.
«Tund päevas millegi õppimine on põhimõtteliselt teistsugune, kui ikkagi allutada end kaitseväelisele korrale ja teha seda pikema aja vältel. Pooltsiviilne tegevus jätab vale mulje. Umbes nagu sõjaväes saaks käia tunni või kolme tunni kaupa ja siis jälle minna teiste tegemiste juurde.»
Miks see nii tähtis on, et kõik Eesti mehed sõjaväelise teenistuse läbiksid? Mida see meile annab?
Suurema kindlustunde ja võimaluse end kaitsta.
Kohustuslik riigikaitseõpe ei annaks siis teie arvates mingeid tulemusi?
Kohustuslik õpe pigem tekitab trotsi.
Kas kohustuslik ajateenistus meestes trotsi ei tekita?
Selle kohustuse tulemuslikkus on oluliselt suurem, kui üks tund nädalas käia kusagil tunnis. Selle ühe tunni nädalas võib kergesti mööda külgi maha lasta joosta, kui see ei meeldi.
Riigikaitsepoliitikas oleks Aaviksoo sõnul vaid mõningaid arendustegevusi vaja kiiremini teha kui esialgselt planeeritud.