Nad põhjendavad Eestist lahkumist sellega, et selles «hädaorus ja pommiaugus» ei ole võimalik elada, selgitab Eesti Rahva Muuseumi direktor ja endine haridusminister Tõnis Lukas, keda ta «mugavuspagulasteks» peab.
Üllatunud Lukas: paljud mugavuspagulased peavad Eestit hädaoruks
22. august 2014, 14:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmapäeval peetud kõnes mainis Lukas põgusalt, et praeguste Eestist lahkujate seas on palju mugavus- või lodevuspagulasi. Sellest vallandunud diskussioonilaine pani teda jahmatama.
Kas te tunnete paljusid mugavuspagulasi?
Viimase paari päeva kirjade vool ja sotsiaalmeedia on toonud päris jahmatamapanevalt radikaalseid avaldusi Eesti kui koha suhtes.
Nagu näiteks?
Neid on päris palju, kes kirjeldavad, et on lahkunud, sest siin on nii halb ja kole.
Kas te neid inimesi nimetategi mugavus-, lodevuspagulasteks?
Pigem neid, kes on läinud selleks, et jääda ja on oma suhted kodumaaga katkestanud - distantseerunud täiesti ja tegelevad oma kunagise kodumaa mahategemisega.
Siis on nad ju pigem kibestunud pagulased.
Võib ju öelda ka, et suurem palk, paremad tingimused ja sotsiaaltingimused on mugavused. Mugavus ei ole ju ainult negatiivse tähendusega sõna.
Samas näitas märtsis ilmunud siseministeeriumi uuring, et esimene põhjus riigist lahkumiseks on jätkuvalt raha. Ja et järjest vähem lahkuvad inimesed kibestumise pärast.
Mina oma sõnavõtus analüüsisin Eesti ajaloo murranguhetki läbi tuhande aasta. Tõin võrdluseks 1944. aasta pagulaslaine ja see oli ainus võrdluse mõte. Siis mindi sunniviisil ja repressioonide eest. Nüüd on tegemist ikkagi vabade valikutega. Ma ei pane silti kõigile. Inimestel on vabadeks otsusteks õigus ja ma olen ise propageerinud ka välismaal õppimist näiteks.
Mida te ütleksite kibestunud eestlastele, kes on Eestist lahkunud ja kõik sillad põletanud? Lihtne on kiruda, ise mitte midagi ära tehes?
Kus viga näed laita, seal tule ja aita. Ma olen kindlasti selle vastu, et inimesed, kes on lahkunud sildu põletades ja oma kodumaad niisuguste värvidega maha teevad. Võib-olla on see ka mind natuke mõjutanud.
Ja natuke kurvaks teinud?
See on mind päris kurvaks teinud, aga kahtlemata tunnustan ma inimeste õigust välismaale õppima ja tööle minna.
Võib-olla kui elu päris kibedaks siin muutub, siis lähete isegi?
Seda mina ette ei kujuta. Ma olen ikkagi siin nii juurdunud ja ei kujuta oma elu ilma Eestita ette.