Välisminister Urmas Paet ütles täna Tallinnas Lindamäel natsismi ja kommunismi ohvritele pühendatud riiklikul mälestustseremoonial, et Eesti roll on toetada agressiooni ohvriks langenuid.
Paet: Eesti ülesanne on toetada agressiooni ohvriks langenuid
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
23. august 2014, 12:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paeti sõnul on Eestil totalitaarsete režiimide vägivalla alt vabanenuna kogemused, mis aitavad praegu maailmas toimuvat õigesti mõista ja lahendusi pakkuda.
«Minevikukogemused ütlevad meile, et agressioonile tuleb kindlasti ühiselt vastu seista, juhtugu see meile lähedal või kaugel. Süüria pagulasi, Iraagi mässuliste ohvreid ja Ukraina elanikke abistades anname oma panuse vägivalla peatamiseks,» lausus ta.
Paet meenutas, et MRP salaprotokollidega jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks ning kahjuks pole soov omada mõjusfääre kadunud ka tänapäeval. «Eesti kindel seisukoht on, et igal riigil on õigus valida endale oma arengusuund. Peame toetama oma iseseisvuse eest võitlevat ja Euroopaga tihedamalt lõimuda soovivat Ukrainat,» ütles Paet ja lisas, et Eesti aitab Ukrainat mitmel viisil.
«Osaleme Euroopa Liidu ja NATO poliitikate kujundamises, saadame oma eksperte Ukrainas toimuvatele rahvusvahelistele missioonidele, pakume ravivõimalusi konfliktis haavatasaanutele ning aitame Ukrainat reformide läbiviimisel,» lausus ta.
Välisministri sõnul ei meenutata tänasel päeval totalitarismi ohvreid ainult Euroopas, vaid ka teisel pool Atlandi ookeani, Ameerika Ühendriikides ja Kanadas, kus seda päeva tuntakse Musta Lindi päevana. «Atlandiülese suhte tugevust ja kõrget taset rõhutab septembri alguses toimuv Ameerika Ühendriikide presidendi visiit Eestisse. Ainult koos teistega tegutsedes saame olla kindlad, et meie kõigi julgeolek on tagatud,» ütles Paet.