Eestit külastav Ameerika Ühendriikide Senati välisasjade komitee esimees Robert Menendez nentis täna Postimehele, et USA Kongress paistab Venemaa vastaste sanktsioonide rakendamisel Euroopa Liidust üksmeelsem. Samas rõhutas ta, et juhul kui Venemaa president Vladimir Putin rahvusvahelist õigust eiraval kursil liikumise eest karistatud ei saa, ei ole tal põhjust oma tegevusplaani muuta.
Kas tänaselt Minski tippkohtumiselt, kus vestlesid silmast silma ka Venemaa president Vladimir Putin ja Ukraina president Petro Porošenko, võib oodata ka sellist tulemust, mis muudaks kuidagi praeguste sündmuste kulgu Ukrainas?
Me oleme lootusrikkad, et kui juhid räägivad, on sellel ka tulemusi. Selleks peaks aga Putin oma tegutsemise aluseid muutma. President Putin on rahvusvahelise korra pea peale pööranud, ta tungis Krimmi ja annekteeris selle, ta saatis irregulaarväed Ida-Ukrainasse, ta on varustanud separatiste Vene relvadega ja pakub neile endiselt tuge Ukraina destabiliseerimisel, et Venemaa säilitaks oma mõjuvõimu ja saaks määrata Ukraina tulevikku.
Ukraina rahvas tahab oma tulevikku ise määrata, nad said juba hakkama suurte muutustega oma riigis ja neil on teistsugune nägemus sellest, milline on nende riigi tulevik. Ma olen lootusrikas selles osas, et sellisel kohtumisel võib midagi saavutada, ent ma ei ole optimistlik, kui Putin jätkab sel teel, kus ta praegu liigub.
Kas lääneriikidel ja USAl on veel vahendeid, et muuta kurssi, millel Putin liigub?
Ainus rahumeelne diplomaatiline võimalus Putini suuna muutmiseks Ukrainas ja teistes paikades, kus Venemaa püüab mõjuvõimu suurendada, on rakendada senisest veelgi jõulisemaid sanktsioone. Laiendada sanktsioone pangandus- ja energiasektoris. Sellel oleks oluline mõju Vene majandusele ja otsesed tagajärjed, mis mõjutaks ka neid samme, mida Venemaa oma naabrite vastu on ette võtnud. Kui seda tehakse peagi ja USA ning Euroopa Liidu koostööna, on võimalus, et see mõjutab Venemaa käitumist.
Kui lootusrikas saab olla selle suhtes, et neil sanktsioonidel on mõju?
Euroopa Liit peab otsustama, kui kaugele ollakse nõus minema, sest Ameerika Ühendiikides ja Ühendriikide kongressis paistab olevat EList tugevam nõudmine, karmistada Venemaa vastaseid sanktsioone ja viia need uuele tasemele. Sealjuures on ELil oluliselt suurem turuosa Venemaaga, kui Ühendriikidel nii et, kui tahta mõjutada Venemaa majandust, et muuta Putini tegusid, peab Euroopa Liit selle pingutusega ühinema.
Kas praegu saab veel rääkida mingist partnerlusest Venemaaga, või tuleks see sõna praegu mõneks ajaks unustada?
Ma arvan, et me ei tohiks seda kunagi päriselt hüljata. Ent on selge, et oleme suurema osa külma sõja järgsest ajast veetnud sellega, et tuua Venemaa kehtivate rahvusvaheliste normide maailma, et Venemaa järgiks rahvusvahelise suhtlemise norme ja seadusi, et Venemaa lahendaks tüliküsimusi neid austavalt – ja paratamatult riikide vahel tuleb ette tüliküsimusi, sest kõigil on oma huvid, aga nad lahendavad neid küsimusi rahvusvahelise õiguse raamistikus, mitte jõudu kasutades ja teistesse riikidesse tungides ning nende territooriumi enda omaks kuulutades.
Kui Venemaa naaseks sellise rahvusvahelise õiguse raamistiku juurde, millesse me teda haarata oleme tahtnud, võtaks me ta muidugi vastu. Kuni nad sellise tegevusraamistiku juurde ei naase, peavad nad aga silmitsi seisma tagajärgedega, sest kui ei ole tagajärgi, ei ole Putinil ka põhjust oma käitumist muuta.
Mida võib Eesti oodata peagi aset leidvalt president Barack Obama visiidilt?
See on tunnustus Eesti rahvale, Eesti valiti välja ju kolme Balti riigi seast – Leedusse ja Lätti president Obama ei lähe. See on tunnustus Eesti vabadusele, valitsuse läbipaistvale tegutsemisele ja liberaalsele majandusele. Kõiges selles, mida me hindame demokraatliku riigi juures, on Eesti olnud erakordselt edukas. Ka mina tulin siia Eesti saavutuste tõttu. Me hindame seda suhet, mis meil Eestiga on. Me hindame Eesti osalust rahvusvahelistel rahuvalvemissioonidel nagu Afganistan.
Presidendi visiit on hiilgav võimalus sidemete tugevdamiseks ja Eestile selge sõnumi saatmiseks: me suhtume tõsiselt oma suhetesse Eesti ja teiste NATO riikidega ja osaleme nende julgeoleku tagamisel.