Soome president Sauli Niinistö ütles eile, et riigikaitset ei saa teistele delegeerida ning vastutus selle eest lasub soomlastel, vahendas Yle.
Niinistö: Soome ei saa riigikaitset teistele delegeerida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Soomet ei ähvarda sõjaline oht. Olukord meie lähinaabruses on stabiilne,» ütles Niinistö iga-aastasel Soome suursaadikute kohtumisel peetud kõnes.
President tunnustas Soome liitlassuhteid, ent märkis, et eelkõige on riigikaitse soomlaste endi asi.
Soome teeb koostööd NATOga, ent on sõjaliselt blokiväline riik. Samuti osaleb riik Põhjamaade kaitsekokkulepetes, Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitikas. Helsingil on kahepoolsed kokkulepped riikidega nagu USA ja Rootsi.
«Soome riigikaitset ei saa väljapoole delegeerida. Kui me ei soovi ise vastutust võtta, leidub kahtlemata vabatahtlikke. Teisest küljest puudub tõsiseltvõetav «erakliku kaitse» mudel. Seda tingib tehnoloogia. Rahvusvaheline koostöö ja toetusvõrgustikud moodustavad kaasaegse kaitselahenduse loomuliku osa,» rääkis Soome riigipea.
Niinistö kaitses tugevalt Soome liitumist Euroopa Liidu sanktsioonidega Venemaa vastu, mis on tekitanud riigi ettevõtetele kahju. Soome seisukoht Ukraina kriisi asjus on olnud selge algusest peale ning riik pidi ennast positsioneerima, lausus ta.
«Me ei saa lahti öelda vastutusest põhimõtete osas, millele tugineb Euroopa konfliktide lahendamine. Me ei saa hoolitseda vaid oma praktiliste huvide eest, kui ühiseid väärtusi rikutakse,» ütles president.
Äsja Ukraina presidendi Petro Porošenko ning Vene riigipea Vladimir Putiniga kohtunud Niinistö rõhutas sidekanalite avatuna hoidmise tähtsust. «Mõistagi ei ole me teinud seda tööd üksi. See on osa laiematest jõupingutustest,» ütles Niinistö kohtumiste tagamaid selgitades.