Perekondadest arutledes pole mõttekas keskenduda nende struktuurile, vaid sellele, millised suhted teevad perekonna. Iga paar defineerib perekonna mõiste endale ise ja see teebki selle koosluse tugevaks, ütles soolise võrdõiguslikkuse ekspert Christian Veske riigikogus toimuval kooseluseaduse arvamusseminaril.
«Abielu olemuse üle tuleb arutada perekonnasiseselt. Minul on see teekond oma vanematega olnud tunduvalt pikem,» rääkis nüüdseks juba rohkem kui aasta mehega abielus olev Veske. «18-aastasena ei julge inimene minna oma vanemate juurde ja öelda, et tere ema, olen gei ja tahan abielluda mehega,» tunnistas ta. «See keeruline periood algab koolist, kui inimene hakkab oma seksuaalsust tajuma.»
«Mäletan enda ema reaktsiooni alguses: kui me nüüd lubame samasoolistel abielluda, sureb Eesti rahvas välja. See on aega võtnud viis aastat, kui mu ema ja isa on aru saanud, et see nii ei ole. Nende jaoks oluline, et mina oleksin õnnelik. See ongi perekonna eesmärk: elada maailmas, kus teie järglased on õnnelikud,» sõnastas Veske enda definitsiooni perekonnast.
«Minu ja Timothy abielu ei ole teinud nõrgemaks kellegi teise abielu. Meie Haapsalus elav perekond on saanud lisaks ühe liikme, kes hoolib Eesti saatusest. Meie sooviks on saada ka laps, kas üks või mitu, kelle tahame üles kasvatada Eestis. Aga tahame seda teha turvalises keskkonnas, kus me saame lapse saata kooli ilma kartmata, et tema kallal noritakse, et tal on kaks isa.»
Veske märkis, et aruteludes ei ole mõttekas fokuseerida perekonna struktuurile, vaid sellele, millised suhted teevad perekonna. «Kuidas inimesed ise seda defineerivad,» pidas ta oluliseks.
«Olla teistsugune tähendab minu jaoks julgust. Siin seista ja rääkida neist isiklikest asjadest on julgustükk. Loodan, et teie ei pea oma abielu kaitsma sel määral, nagu mina seda pean,» rääkis Veske. «Selle teemaga tegelemine ei ole lihtne ka riigikogule, aga mind teeb uhkeks, et riigikogu sellega siiski tegeleb.»
«Samasooliste perekondade tunnustamine suurendab nende kindlustunnet,» rõhutas Veske.
«Perekonna defineerinvad inimesed endale ise. Meie oleme enda suhte defineerinud perekonnana, meie soovime ka last. Kui laps perekonnas juba on, siis ma leian, et peaks olema ka riigi kohus seda liitu kaitsta,» sõnas Veske.
Veske tõi esile ka seisukoha, et mitte kunagi varem pole olnud perekonnad nii tugevad kui praegu. «Me võime idealiseerida 19. sajandi perekonda, aga me ei tea, millised seal tegelikult suhted olid, näiteks, millisel positsioonil oli seal naine või kas tal üldse oli positsiooni. Ning neil tuli järgida seda, milline teiste arvates perekond välja nägema pidi. Täna defineerivad inimesed seda sõna enda jaoks ise ja just see ongi perekonna tugevus,» selgitas Veske.
Ta sõnastas ka oma arvamuse, milline on ideaalperekond Eestis: «See koosneb isikutest, keda seovad tugevad omavahelised suhted: armastus kahe täiskasvanu vahel, armastus enda laste suhtes, perekonna liikmed hoolitsevad üksteise eest ja peavad oluliseks oma traditsioone.»