Sakala keskuse, linnahalli, postimaja ja rahvusraamatukogu loojat Raine Karpi pärjati Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga monumentaalse, isepäise ja inspireeriva loomingu eest.

Ega ei teagi, miks. Aktiivne loometegevus lõppes mul ju juba 1980. aastate lõpus. 1990. aastate alul tekkis uus arhitektuurikultuuriruum, kus minule enam kohta polnud. Tunne on segane.

Samal teemal: Kultuurkapital jagas tippudele aastapreemiaid (2)

VIIMASED KOMMENTAARID pramot Näe siis, poliitika  annab aastapreemija.  Jah ja keegi kes selle  ärateeninud jäi ilma. Mina arvan, et arhitekt ei  saagi tõesti enda  loomingu kaitseks  midagi öelda. Kui  ütleks, siis ei jõuaks  h... Teised kommentaarid

Äsja tegin linnavalitsusele analüüsi linnahalli arenguperspektiividest, kuid kahtlen, kas seda nõu võetakse kuulda. Üldised ärihuvid kipuvad sellistele analüüsidele niikuinii vastu olema. Ma ei ole selle suhtes optimistlik. Praegu on tehtud veel Otepää hüppetorn ja laskesuusatamise staadion, mis on juba valmis. Kompleksi põhistaadioni projekt on ka valmis ning see ootab rahastamist ja ehitusjärge.

Mis teie suurtest majadest Tallinnas üldse edasi saab?

Sakala läheb ilmselt kevadel maha, postimaja lammutatakse ehk ka pooleteise aasta pärast, kuigi ühe kerge korruse saaks sinna küll peale ehitada, ent detailplaneering lubab krundile seitset korrust.

Ja ega selle linnahalli saatus ka päris kindel ei ole. Rahvusraamatukogu jääb ehk pidama. Seda naljalt millekski muuks ümber ei ehita ja nagu on kuulda, täidab ta oma funktsiooni seni küll ilusti.

Mis te sellest postimaja ümbritsevast kvartalist ja selle kõrval olevast ristmikust arvate?

See «Bulgaaria rannahotelliga» nurk on seal juba kadunud, tekkinud on täielik kakofoonia ja ega seal midagi päästa ole.

Rotermanni kvartalis arenevad asjad ilusti, aga see on jälle hea näide sellest, kuidas detailplaneering jäi lõpptulemuse taha peitu. Detailplaneering muutus seal mõttetuks, võistlusega tuli palju parem tulemus. Detailplaneeringud ongi meil sellised ebapädevad asjad, raiskavad nii arendaja raha kui arhitektide aega, kasu neist nagu ei ole.

Kadrioru «mikrorajooni» jama oleks ehk ka pehmem olnud, kui poleks detailplaneeringut olnud, vaid lihtsalt arhitektuurivõistlus. Nüüd tahavad selle ja mere vahele veelgi tihedamat asja ehitada.

Kuidas arhitektuurielu Eestis teile praegu paistab?

Eesti praegune arhitektuurisituatsioon lihtsalt on selline, nagu ta on. Ei aita sinna protestimine, planeeringud ega võistlused. Ükskõik, mis trikid teha, välja tuleb ikka sarnane produkt, minu jaoks enamasti n-ö Tallinna kooli asi. Võib-olla nooremad hakkavad tasapisi teisiti tegema taas.

Kuigi arhitektuurielu on üldiselt ikka veidralt ebareaalne, EKAs näib see õpetus ka selline olevat.

Väga positiivse mulje viimasest ajast on jätnud Kosmose ERMi töö, mis tõesti meeldis. Konkursi võidutöö oli ikka lühinägelik valik.

Arhitektuur

Eesti Kultuurkapitali aastapreemia pälvis Raine Karp (pildil) monumentaalse, isepäise ja inspireeriva loomingu eest.

Arhitektuuri sihtkapitali preemia omanikeks said Raivo Kotov ja Andrus Kõresaar (Fahle maja), Tarmo Piirmets pälvis sisearhitektuuri aastapreemia (Skype’i kontor), Mart Kalm ja Aado Talimaa restaureerimise aastapreemia (Siinmaa villa). Mart Siilivask sai arhitektuurialase tegevuse preemia uurimuse «Tartu arhitektuur 1830–1918» eest ja Eesti Disainerite Liit disaini aastapreemia disainiaasta algatamise ja korraldamise eest. (PM)