Vene vägede suured grupeeringud on võtnud möödunud ööpäeval Donetski oblasti lõunaosas enda kontrolli alla asulaid ja territooriume. Ukraina väed on lahkunud Novoazovskist võitluseta ning valmistuvad Mariupoli kaitseks.
Igor Taro Ukraina päevik: 28.08
29. august 2014, 09:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Usun, et ma ei pane väga palju mööda, kui pakun, et kõik, mis jääb ida poole joonest Donetsk-Starobeševe-Telmanove-Novoazovsk on juba või üsna pea sattumas Vene sõjaväe kontrolli alla. Lisaks Novoazovksile on venelased hõivanud ka sellest põhjas asuvad olulised magistraalid, mis välistab ukrainlaste üksuste juurdepääsu. Nagu arvata võib, on venelased mingil määral kindlustanud end õhurünnakute eest. Tõenäoliselt on tegu lühimaa kompleksidega Pantsir-S1. Seetõttu pole me möödunud ööpäeval näinud teateid Ukraina-poolsest tegutsemisest taevas ja hetkel isegi üritamist õhust Venemaa ulatuslikku sissetungi piirata.
Ukraina lennukid on tegutsenud terroristide tagalas Hartsõzkis ning kusagil Donetski-Luganski oblastite vahel, kus on rünnatud ja mingil määral hävitatud vastase kolonne. Hetkel tundub, et Luganski, Stahhanovi-Altševski, Gorlivka ning Donetskist põhjas olev suund on täiesti teisejärgulised teemad. Kogu pilk on ikkagi lõuna-rindel ja seal toimuval.
Saur-Mogila kõrgendik on Ukraina armee poolt hüljatud ja see on ka arusaadav, sest piirkonna üksused on sattunud tänu Vene armee massiivsele pealetungile piiramisrõngasse. Samuti, nagu Ilovaiski all. Ja Ukraina väejuhatuse esmaseks mureks peaks olema nende üksuste väljatoomine. Üsna imelikult mõjuvad jätkuvalt ametlikul kaardil püsivad ukraina lipukesed Miusinski, Saur-Mogila, Novoazovski peal. Kõigile on ammu selge, et ukraina üksusi seal enam pole. Mulle on arusaamatu selle pressiosakonna töö, kui maailmalt oodatakse olukorra adekvaatset hindamist, kuid avaldatakse tegelikkusele (ja enda infole) mittevastavat pilti.
Ukraina vägede suureks probleemiks hetkel on liigne hajutatus kogu operatsioonialal, kuna varasem olukord oli kardinaalselt teistsugune ja nõudis ka pisut teistmoodi lähenemist.
Augusti keskpaigaks hakkas Putinile selgeks saama, et Girkini ja Bolotovi juhitavatest terrorijõukudest pole Ukraina armeele vastast. Ma arvan, et umbes sel hetkel, kui ukrainlased suutsid Donetski ja Luganski grupeeringud isoleerida ning hakkasid valmistuma linnade vabastamiseks, sai Venemaa peastaap käsu alustada sissetungi juba regulaarvägede üksuste kaupa, mitte enam lihtsalt tehnika ja vabatahtlike kolonnidega. Novoazovskis rinde avamine annab tunnistust, et ukrainlaste terrorivastane operatsioon oli olnud senimaani üsna edukas.
Mõistagi käib hetkel terroristide veebides kõva trall ja juubeldamine, et nende geniaalne vasturünnaku strateegia pani ukrainlased põgenema, kuid kuudepikkune nende tegevuse jälgimine annab alust arvata, et hetkel toimuvas pole kübetki Donetskis ja Luganskis pesitsevate «strateegide» panust. Teatavasti on alles hiljuti seal vankumatute autoriteetidena valitsenud Girgin, Borodai, Bolotov, Pušilin ja veel mitmed, teadmata suunas kadunud. Ukraina vägede suureks probleemiks hetkel on liigne hajutatus kogu operatsioonialal, kuna varasem olukord oli kardinaalselt teistsugune ja nõudis ka pisut teistmoodi lähenemist. Ukraina presidendi administratsiooni teatel ei kuulutata sõjaseisukorda sel põhjusel, et siis ei saa teised riigid Ukrainat enam aidata. Sõja kuulutamist oodatakse Putinilt. Tundub, et seda lähiajal ei tule. Venemaa esindaja ÜRO Julgeolekunõukogus ei ilmuta paranemise märke. Ma kirjutasin eile, et kui Putin lõpuks mingil põhjusel otsustab osalust tunnistada, siis tuleb mingi "rahule sundimise operatsiooni" muinasjutt. Ukraina armee peab asuma kaitsesse, vastast viivitama ja põhjustama venelastele seejuures võimalikult suuri kaotusi. Võitluseta taandumisel kaotavad nad kogu riigi.
Moskvas ülikooli lõpetanud ja korrespondendina töötanud Igor Taro Ukraina päevik ilmub originaalis tema Facebooki kontol. Postimees avaldab teksti autori nõusolekul.