Priske peab sotsiaalministeeriumi juhtimist raskeks väljakutseks

Tiina Kaukvere
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske.
Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske. Foto: Jaanus Lensment

Juuli keskel sotsiaalministeeriumi kantslerina tööle asunud endine majandusministeeriumi kantsler Marika Priske nendib, et uus amet ei ole lihtne – madalad palgad meelitavad sotsiaalministeeriumisse tööle vaid noori, kellel valdkonnas töötamise kogemus puudub. Otsuseid peavad nad tegema aga kogu valdkonna eest.

Räägitakse, et sotsiaalministeeriumi personali ootavad ees suuremad muudatused ja ees on ka koondamisi. Kas teil on olemas mingi koondamiskava?

Suurt inimeste koondamist ei tule. Aga kui sotsiaalministeeriumis on riigisektori kõige madalamad palgad (keskmine palk sotsiaalministeeriumis on 1567 eurot – toim.), siis me ei saa loota maksumaksja heldusele, vaid peame vaatama oma sisemised võimalused üle. Koondamine on üks nendest tegevustest, aga neid on veel.

Millist koondamist siis silmas peate – kas ametite, osakondade või ikkagi ka inimeste koondamist?

Kui 260 inimesest on 40 lapsehoolduspuhkusel, siis see on juhtimiseks väga raske väljakutse.

Oluline on, et ei oleks katmata halle alasid ja ei oleks töö dubleerimist. Oleme tuvastanud mitmeid kohti, kus võiks töö olla efektiivsem ja tulemus parem. Näiteks välisvahendite koordinatsioon, mille peab iga osakond praegu detailideni selgeks tegema. Teistes ministeeriumides on minu teada katuseosakond, kes hoiab silma peal, et kui kaugel on mõne programmi sulgemine, rahade kasutamine või kas on oht, et neid ei kasutata ära. Esimese asjana me teeme sellise osakonna ka sotsiaalministeeriumisse. Eeldan, et selline muudatus aitab sotsiaalministeeriumil raha kasutamisega paremini hakkama saada. Teiseks võtab see maha ka surve täiendavate töökohtade loomiseks. Kui ma siia tööle tulin, siis mul oli hunnik avaldusi töökohtade tegemiseks. Oleme täna järelduseni jõudnud, et saame olemasolevate inimestega hakkama. Ma ei koonda inimest, aga koondan kompetentsi ja nad on tänu sellele võimelised rohkem tööd tegema.

Kas see tähendab, et mõnel inimesel võib töökoormus suureneda?

Ei suurene, sest varem dubleeriti erinevates osakondades ühte tööd. Teine näide, sotsiaalministeerium jaguneb kolmeks valdkonnaks (töövaldkond, tervisevaldkond ja sotsiaalvaldkond - toim.). Igas valdkonnas oli oma analüüsiosakond, mis keskendus oma sektorile. Samas on väga raske piiri tõmmata, kust lõppeb näiteks tervishoid ja hakkab hoolekanne. Oleme leppinud kokku, et ühendame analüüsiosakondade jõud. Tänu sellele oleme valmis rohkem analüüse ise tegema ja peame seda teenust vähem sisse ostma. See vabastab ressurssi palkade jaoks. Üritame 1. oktoobriks selle ära korraldada.

Kes koondatakse?

Kui me oma võimalusi üle vaatame, siis mõned inimesed jäävad tahes-tahtmata üle. Me oleme vaadanud üle ka teised osakonnad – kui on olnud täitmata töökohad, aga tööga on hakkama saadud, siis kaalume, kas on võimalus nii jätkata. Sotsiaalministeeriumis on ju enamasti naisterahvad 30ndates. Kui 260 inimesest on 40 lapsehoolduspuhkusel, siis see on juhtimiseks väga raske väljakutse. Inimesed tulevad ja lähevad pidevalt. Me ei värba uusi, ei laiene ja analüüsime väga kriitiliselt vakantsete kohtade täitmist. Nii me saame panustada olemasolevate spetsialistide palka.

Kui suurt palgatõusu vaja oleks?

Selleks, et teistele järgi jõuda, peaks palk tõusma 15-20 protsenti. Madal palgatase on seotud meil keskmise vanusega. Siin on inimesed kuni kümme aastat nooremad kui majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis. Siia on võetud ka otse koolipingist ja ise väljaõpetatud. Samas mingil kriitilisel massil peab olema valdkonnas töötamise kogemust, aga sektorist on ministeeriumisse raske meelitada. Noored on tublid ja töötahtelised, aga neil ei ole kogemust. Samas neid tuleb ka hoida – nad saavad oma kogemuse kätte ja kui see palgatase ei motiveeri, siis on kahe aastaga 30 protsenti inimestest uuenenud.

Kuidas te spetsialiste siia siis meelitate?

Huvitava tööga.

Mitu ametikohta loomata jääb?

Kui meil on 250 ametikohta ja surve oli umbes veel kümne võrra seda arvu suurendada, mida me üritame mitte teha. Lisaks suurusjärgus 15 kohta me  üritame vakantsete kohtade mittetäitmisega, inimeste liikumise ja paratamatult mõne inimese koondamisega ka kaotada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles