Ukraina väed on hakanud valmistuma Mariupoli kaitseks. Venemaa on koondanud mõnekümne kilomeetri kaugusele Novoazovskisse umbes 50 tanki ja soomukit. Kogu Ukrainasse tunginud Vene väegrupeeringu suurus võib Venemaa sõduriemade komitee hinnangul olla umbes 10 000 võitlejat ja rohkemgi.
Mariupolis, Donetski oblasti lõunapoolseimas suuremas linnas, käivad kaevikute kaevamise talgud. Rahvuskaart rajab kaitsepositsioone ning arvatavasti mineerib ka ohtlikud suunad tankide läbimurde tõkestamiseks. Juuni keskpaigas suutis Ukraina rahvuskaart Mariupolist effektiivse tegutsemisega separatistidest ässitajad arreteerida ja linnast välja suruda. Sinna on praeguseks kolinud ka Donetski oblasti valitsus. Nii et selle linna langemine oleks nii strateegiliselt kui emotsionaalselt Ukrainale väga valus hoop. Sinna on saadetud tankitõrjekomplekse Fagot, mis sarnaneb meie Milanitega ja on olnud omal ajal tõsiseks takistuseks Ukraina soomusüksustele terroristide tugipunktidest mööda saamiseks. Ukrainlased ise väidavad, et jõudu selle suuna hoidmiseks peaks olema piisavalt, kui ukraina üksused kaitseliinil püsivad. Aga selle viimasega võib alati probleeme tekkida.
Väidetavalt just kahe suure üksuse omavolilinse lahkumine positsioonidelt Ilovaiski piirkonnas põhjustas hilisema nukra olukorra. Tegelikult muidugi ei saa alahinnata mitme pataljoni tasemel Vene armee üksuse blokeerivat tegevust, aga kaitses olles on kontroll kõikide suundade üle päris oluline ja kui keegi kuskil mäkra mängib, kasutab vastane seda koheselt ära. Ilovaiski kohta on teada ainult see, et need, kes üritasid sealt välja murda, on sattunud mitmete varitsuste otsa. Kolonni ees kihutanud ajakirjanike punt pääses eluga, kuid soomustehnikaga liikujate seas on arvatavasti palju hukkunuid ja haavatuid. Eile öösel tegi Putin alatu avalduse, kus kutsus seal tegutsevaid terroriste avama ukrainlastele väljapääsuks koridori. Loomulikult mingit koridori ei tulnud, vaid äraliikujatele tõmmati suurtükituli peale. Öised Kremli avaldused on ajavahe tõttu alati suunatud USA auditooriumile. Ta üritab endiselt ehtida end rahutooja sulgedega. Ka Ilovaiskisse Debaltseve suunalt saadetud abijõud jäid varitsusse. No seda oli ilmselt ka ette näha, et kõikidest suundadest hakatakse abilisi takistama.
Luganski all pidid ukrainlased lõpuks taanduma Novosvitlovka ja Hrjaštšuvate vaheliselt teelõigult, mis Luganskit Krasnodoni ja Venemaaga ühendab. Sinna lihtsalt ei tulnud reserve juurde ning ukrainlaste tehnika oli pika paigalseismise tõttu rivist väljas. Automaatide ja kuulipildujatega ainuüksi soomuskolonnide vastu ei saa, mida Venemaalt liigu nüüd aktiivsemalt kui varem.
Eile öösel tegi Putin alatu avalduse, kus kutsus seal tegutsevaid terroriste avama ukrainlastele väljapääsuks koridori. Loomulikult mingit koridori ei tulnud, vaid äraliikujatele tõmmati suurtükituli peale. Öised Kremli avaldused on ajavahe tõttu alati suunatud USA auditooriumile.
Mingeid positiivseid saavutusi oli ka Luganskist põhjas puhastusoperatsioonidel, kuid see on ikkagi köömes võrreldes halvenenud olukorraga Donetskist lõunas.
Venemaalt juhitud terroristidest marionetid on praalinud mitme Tochka-U raketikompleksi hõivamisega ukrainlaste käest. See tundub olevat pigem ebatõenäoline ja usutavam on seletus, et Venemaa on toonud seda tüüpi relvi omalt poolt sinna sisse. Tochka-U on Iskanderi eellane, mida kasutatakse vastase suurte kogunemispunktide või võimsate rajatiste vastu. Tegemist on 500-kilose juhitava pommiga, mis lendab kümnete kilomeetrite kaugusele, vanem modifikatsioon 70 km. Seega eesliinil ja kusagil piiramisohtlikus piirkonnas niisugust asja hoida pole mingit mõtet. Ukrainlased on neid rakette kasutanud arvatavasti Saur-Mogila vallutamiseks ning mitmes kohas veel, kus olid suured vastase kolonnid ja palju tehnikat koos. Ukrainal oli neid rakette ca. 90, millest 12 lahinguvalmiduses ja ülejäänud konserveeritud. Seda tüüpi relvastuse sattumine terroristide kätte saab olema sama kurbade tagajärgedega kui Buk-M raketikompleksist reisilennukisse tulistatud rakett, sest alati võib juhtida, et keerulise süsteemi oskamatu käsitlemisega lendab rakett mitte planeeritud sihtkohta, vaid mujale. Kusjuures, Ukrainal on ka sellekohane kurb pretsedent ammusest ajast olemas, kus õppustel lahinglaskmiste käigus sai tabamuse elumaja.
Ukraina armee ees seisab hetkel väljakutse rinde stabiliseerimiseks ning tõhusa kaitseliini loomiseks. Neil võib olla veel piisavalt jalaväge, aga nad on tõenäoliselt kaotanud senise eelise tehnika ülekaalu näol. Seda on palju kaotatud piiri ääres kaitses olles, samuti Luganski ja Donetski all lennuväljade kaitsel ja mujal, kus prioriteediks oli positsioonide hoidmine, mitte manööverdades vastase hävitamine.
P.S. Lähipäevil võib UKRAINA PÄEVIKUL tulla sisse lünki või nihkeid, kuna homme stardin AK võttegrupi koosseisus (lisaks minule Pärnu operaator Verner Vilgas) Ukrainasse mõneks päevaks olukorda oma silmaga vaatama ja teile telepildis vahendama. Katsun siiski enam-vähem järje peal hoida, kui internetiühendus vähegi lubab.
Moskvas ülikooli lõpetanud ja korrespondendina töötanud Igor Taro Ukraina päevik ilmub originaalis tema Facebooki kontol. Postimees avaldab teksti autori nõusolekul.