Järgmisel nädalal peetaval NATO tippkohtumisel sõlmib kaitseminister Sven Mikser ühiste kavatsuste leppe Ühendkuningriigi, Läti, Leedu, Taani, Norra ja Hollandi ministritega, et alustada ettevalmistusi ühendekspeditsiooniväe loomiseks.
Eesti loob koos kuue riigiga uue sõjalise kiirreageerimisjõu
30. august 2014, 17:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Muutunud julgeolekuolukorras tuleb tõsta NATO reageerimisvõimet ja ühendekspeditsiooniväe moodustamine on konkreetne samm selles suunas,» ütles Mikser. «Samuti on see Eestile väga hea võimalus jätkata tihedat koostööd Ühendkuningriigi ja teiste liitlastega, sest meid seob relvavendlus ühiselt sõjaliselt operatsioonilt tulises Lõuna-Afganistanis.»
Ühendekspeditsioonivägi on seitsme NATO liikmesriigi relvaüksustest moodustatav kiirreageerimisjõud, mille koosseisus hakkavad olema nii maa-, mere- kui ka õhuväeüksused. Ühendekspeditsioonivägi on võimeline viima läbi kiireid sõjalisi operatsioone liikmesriikide kaitseks, aga ka reageerima loodusõnnetustele ja humanitaarkriisidele.
Ühendekspeditsiooniväe loomise eestvedaja on Ühendkuningriik, kes on kutsunud uues üksuses osalema Eestit, Taanit, Norrat, Lätit, Leedut ja Hollandit, keda kõiki seob varasem hea kogemus rahvusvahelistelt operatsioonidelt.
Mikseri sõnul algasid läbirääkimised ühendekspeditsiooniväe moodustamiseks enne Ukraina kriisi, kuid Venemaa agressioon Ida-Ukrainas on teinud vajadust uue üksuse järele veelgi suuremaks. «Tänases julgeolekuolukorras peab ühendekspeditsiooniväe peaeesmärk olema heidutuse ja kollektiivkaitse tugevdamine.»
Kaitseminister lisas, et on veel vara täpselt rääkida, milliste üksustega Eesti ühendekspeditsiooniväes osaleb, kuid üksuse suurus ja koosseis pannakse paika sügise jooksul.
NATO tippkohtumine leiab aset 4. ja 5. septembril Walesis.