Europarlamendi liige Tunne Kelam tegi ettepaneku hakata nõukogude okupatsioonivägede Eestist lahkumise päeva edaspidi tähistama patriotismipäevana.
Kelam kogub toetust ideele hakata tähistama patriotismipäeva
31. august 2014, 12:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üleskutset on asunud toetama ka Eesti Demokraatlike ja Rahvuslike Jõudude Koostöökoda ning Eesti Eruohvitseride Kogu, kelle poole pöördus Kelam sellesisulise ettepanekuga tänavu juulis.
Kelami nägemuses on patriotismipäev eelkõige päev, kus tunnustada ja meeles pidada kõiki neid, kes kunagi ei kaotanud lootust, et Eesti ükskord okupatsioonist vabaneb ning kes aitasid oma isamaaliste hoiakutega, sõnade ja tegudega kaasa vabaduse saarekeste loomisele totalitaarses ühiskonnas.
«Vabaduse leeki hoiti üleval soomepoiste ja metsavendade võitluses ning idarindel, vangilaagreis, asumisel ning natslike ja punavõimude muserdatud koduses Eestis. Seda tuld kandsid kümned tuhanded eesti pagulased võõrsil, kelle teiseks elukutseks kujunes Eestit rusuva okupatsiooni teadvustamine vabas maailmas ning meie riigi õigusliku järjepidevuse säilitamine,» tõdes Kelam.
Samas toonitas Kelam, et iseseisev riik ei saa ega tohi kunagi muutuda meie jaoks endastmõistetavaks. «Ehtsa vabaduse eest tuleb seista selle riigi igal kodanikul iga päev, ühel või teisel kujul,» ütles ta.
Täna möödub 20 aastat päevast, mil viimased nõukogude väeüksused lahkusid iseseisvast Eestist.
«Sellega murti üks Vene suurriikliku teooria põhimõtteid, et iga maa, kuhu on kunagi astunud vene sõduri saabas, kuulub alatiselt Venemaale,» ütles Kelam.