Jüri Luik juulilepetest: mitte miski ei ennustanud läbimurret

Täna toimub riigikogu valges saalis Vene vägede Eestist lahkumise aastapäeva kõnekoosolek «Vabanemine - 20 aastat Vene vägede lahkumisest». Jüri Luik ja Eiki Nestor. Foto: Erik Prozes / Postimees

Riigikogus täna toimunud Vene vägede Eestist väljaviimise aastapäeva kõnekoosolekul meenutas 1994. aastal välisministri ametis olnud Jüri Luik, kuidas leidis aset vägede väljaviimise lepingute arutamine Moskvas ning millist rolli mängis selles president Lennart Meri.

Luik rääkis kõnekoosolekul peetud kõnes, et vägede väljaviimise protsess mängis olulist rolli rahvusvaheline  keskkond. 

«Tihti öeldakse kergel käel, et vägede väljaviimise otsustas rahvusvaheline surve. Tahan meenutada, et rahvusvaheline diplomaatia ei tööta nii. Ainult meie siin Eestis saime selle poliitika välja töötada, ja lääneriigid toetasid seda, aga ainult sellisel viisil nagu me olime selgitanud,» rääkis ta.

Ta rõhutas, et see, mida Eesti soovis, pidi olema lääneriikidele arusaadav. Seda aitasid tema sõnul teha nii valitsus, diplomaadid kui väliseestlased. Samas aga tõi ta võrdluseks, et näiteks Eesti ja Läti vägede väljaviimise lepingud erinesid teineteisest märkimisväärselt. «Läti lepingus oli väga lihtne sõjaväepensionäride elamislubade saamise süsteem. Meil oli palju keerulisem, ja mis kõige tähtsam, meie õigus ära öelda neile, kes ohustavad meie julgeolekut.»

«Tuleb öelda, et on ikka vahe selles, milline on konkreetse riigi taktika, mida konkreetne riik soovib saavutada ja millise entusiasmiga ta oma asja ajab,» lisas tollane välisminister.

Samuti rõhutas ta kahepoolsete kõneluste olulisust. «See protsess on oluline – midagi ei juhtu niisama, sest neid riike, kus Vene väed on niisama välja läinud, neid on väga vähe, neid peaaegu polegi.»

Luik meenutas, et kui Eesti delegatsioon sõitis Venemaale vägede väljaviimise lepinguid arutama, ei ennustanud miski suurt läbimurret. «Olen enne ka rääkinud kuivõrd suurt rolli mängis president Meri. Need mehed olid väga erineva taustaga,» märkis Luik, ent lisas, et samal ajal oli neis mõlemas midagi ootamatut, nagu näiteks valmisolek seiklusteks.

Nestor meenutas 20 aasta tagust riigikogu

Riigikogu esimees Eiki Nestor meenutas oma kõnes värvikamaid hetki VII riigikogu tööst. Nestor, kes kuulus ka ise 1992. aasta septembrist 1995. aasta alguseni  töötanud riigikogu VII koosseisu, töötast läbi umbes 100 lehekülge toonaste riigikogu stenogrammidest ning tõi ettekandes välja neist värvikamaid tsitaate.

Nestori sõnul oli sellele riigikogu koosseisule iseloomulik, et tuldi riiki looma, mõtlemata sellele, et tulevad ka järgmised riigikogud.

Ta meenutas oma ettekandes, et 20 aastat tagasi tekitasid riigikogus suurt debatti nii sõjaväepensionäridega kui Vene vägede väljasaatmisega seonduv. «Leiti, et kui need väed on läinud, siis nad on ju läinud, miks me peame neid asju nii tülikalt arutama hakkama,» sõnas Nestor.

Seejärel kirjeldas ta, kuidas neid kahte teemat riigikogus arutati – küll viidi nii sõjaväepensionäride kui vägede väljaviimise lepingud lahti, siis aga kokku. «Lõpuks lepingud uuesti ühendati ja ratifitseeriti selles lihtsas teadmises, nagu ütles Eino Tamm, on väga palju saadikuid, kes tahavad hääletada nende kahe lepingu poolt koos,» meenutas Nestor.

Nende lepingute poolt hääletas 66 liiget, vastu 10 liiget. Nestor meenutas, kuidas ta ise 20 aastat tagasi riigikogu liikmena oma kolleegide käest, ka puhvetis, küsis, kuidas said nad sellise asja vastu üldse hääletada.

Täna möödub 20 aastat sellest, kui viimased Vene väed Eestist lahkusid.