Ameerika Ühendriigid peavad Soomet veidrikuks, Eestit mõistab suurriik paremini, kirjutab Helsingin Sanomat.
HS: Eesti oskas Vene võimalikke arenguid Soomest paremini ennustada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameerika Ühendriikide president Barack Obama külastab kolmapäeval Eestit, et kinnitada USA kindlat seost Baltimaade kaitsmisega. Pärast seda lendab Obama edasi NATO tippkohtumisele Walesi, kus allianss kaalub Euroopa kaitsmise võimalusi Venemaa eest.
Kui kõrvu kostev heli sarnaneb külma sõja aegse kõminaga, siis just seda see ongi. Ukraina sõda on toonud NATO tagasi selle põhifunktsiooni ehk ühise kaitse juurde.
Obama ei tule Soome, kuna Washingtoni vaatevinklist võttes pole sel erilist põhjust. Soome pole liitlane, kes tunneks end Venemaa tõttu ohustatuna.
Ühe nimetuks jääda soovinud Soome diplomaadi sõnul hakkasid Soome ja Rootsi huvitama Washingtoni eelmisel talvel ja seda rohkem kui eelmistel aastatel kokku. Huvi taga on Soome strateegiline asukoht. «Seifist võeti justkui välja vana tolmune maakaart ja vaadati, et kuidas näeb Põhja-Euroopa välja.»
Ameeriklased on hakanud huvituma Soome julgeolekupoliitikast. Euroopa julgeolekuolukord on muutnud, ent miks Soome oma hoiakut ei muuda? «Sellele võib vastata, et Soomet otseselt ei ähvarda midagi, me usume riigikaitsesse.»
Kõik ei saa Washingtonis sellest põhjendusest aru. Eesti ja Soome on teineteisele lähedal, kuid Eesti peab Venemaad suuremaks ohuks kui Soome. Kui Vene vägede sissetung Ukrainasse Soome hoiakut ei muuda, siis mis võiks seda teha? Diplomaadi sõnul peab reaalne oht olema lähemal, näiteks Balti riikides.
Ühendriikidele on Venemaa taas vastane. See hakkab silma ka suhtumises Soome. «Üks ameeriklane küsis minult, et mida te teete, kui venelased lõikavad läbi Soome ja Eesti vahelised elektriliini,» rääkis ta.
Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) Euroopa programmi juht Heather A. Conley tõi Soome välja Washingtonis Obama plaanitavat Eesti-visiiti puudutanud üritusel. Ta rääkis kokkutulnutele ka õhupiiririkkumistest Soomes.
«NATO liikmetel ja allianssi mittekuuluvatel riikidel on kindel erinevus. Helsingis on mõned avaldanud lootust, et kui Soome on NATOle lähedane ja hinnaline partner, siis raskes olukorras tuleb allianss appi. Nii see pole.»
Conley sõnul oleks olnud parem, kui NATO-teemat oleks Soomes arutatud juba varem. «Kes vormistab oma kodule kindlustuslepingu siis, kui naabritel on tulekahju?»
Conley arvates on irooniline see, et enne Baltimaade liitumist NATOga pidasid Soome ja Rootsi neid nõrgaks lüliks. «Balti riikide arvates võib hoopis tõsiasi, et Soome ja Rootsi pole NATO liikmed, teha neist nõrga lüli.» jutustas ta.
Soomel on palju põhjuseid jääda NATOst eemale. Ühe teise Soome diplomaadi kinnitusel oskasid aga eestlased Venemaa võimalikke arenguid paremini ete näha. «Soomlastel on illusioon, et Venemaa on tärkav demokraatia. Eesti on aga arvestanud sellega, et Venemaa võib võtta autoritaarsema suuna,» lisas ta.
Soomes ei võetud eestlasi ja teisi Venemaa eest hoiatanud inimesi tõsiselt, nüüd peavad eestlased soomlasi naiivseteks.
«Miks küll meil ei tehtud pärast 2008. aasta Gruusia sõda järeldusi? Mõeldi, et Gruusia ei käitunud konstruktiivselt. Kui kaua võib aga Venemaa naabreid süüdistada?»
Üks põhjendus Soome jäämisel NATOst eemale on hirm Venemaa reaktsiooni ees. See saab nüüd uue tähenduse, kui NATO tõmbab selge piiri liikmesriikide ja teise vahele.
Reedel kirjutas USA endine suursaadik NATOs Kurt Volker The Washington Postis, et NATO tippkohtumisel tuleks Soomele ja Rootsile teha selgeks, et uks allianssi on avatud.
Conley sõnul võtaks Venemaa Soome ja Rootsi liitumist alliansiga provokatsioonina. «Venelastele meeldis ju soomestunud Soome ja nad tahaks seda tagasi.»