Mis on kõige olulisem muutus, mis lähiaastatel lapsevanemate abil tuleks saavutada?

Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Vastavad Huvitava Kooli nõukoja liikmed

Maris Hellrand 
vabakutseline meediakonsultant

Kui valida üks lihtne asi, mida koolis saaks vanemate abiga muuta ja millel oleks suur mõju, siis võiks see olla õuesõpe. 

Kurb oli teise klassi poistega ilusate sügis-ilmade ajal toas istuda ja loodusõpetuse töövihiku piltide järgi puude nimetusi õppida. Samas on Eestiga sarnase kliimaga riikides –  Soomes, Rootsis, Norras – sadu lasteaedu ja algkoole, mis tegutsevad aasta läbi ainult õues. Nn metsakoolide liikumine on jõudnud suisa Jaapanisse ja Londoni kesklinna. Õuesõppe kasuks räägivad paljud uuringud, mis näitavad, et laste stressitase on madalam, keskendumisvõime kõrgem, motoorika parem ning ka akadeemilised oskused tugevamad. Rääkimata sellest, et digimaailma ahvatluste tõttu muutuvad lapsed vähem liikuvaks ja tubasemaks. 

Tavakooli õpetajale tundub aga mõte 25 algklassi lapsega päev otsa metsas mütata ebamugav ja hirmutav. Väidetakse, et lapsed ei ole sellega harjunud ja möllavad niisama või jooksevad laiali ja kaovad ära vms. Vaadates näiteks Rootsi Sgoksmulle koolide aastakümnete pikkuseid kogemusi on need hirmud põhjendamatud. Seega oleks minu ettepanek, et vanemad aitaksid kaasa näiteks ühe õuesõppe päeva läbiviimiseks iga nädal. See võib toimuda ka kesklinna pargis, kui päris metsa minna on keeruline. Materjale ja infot selle kohta, kuidas õues saab õppida kõiki aineid vähemalt algkooli õppekava ulatuses, leidub kuhjaga. Rääkige oma õpetajaga ja julgustage teda proovima!

Kersti Kaljulaid 
Euroopa Kontrolli-koja liige

Lapsevanemad peaksid palju aktiivsemalt kooli ümber koonduma ja moodustama kogukonna. Muidugi tähendaks see sagedasemat vanemate kaasamist otseses õppetöös – algklassides sobib väga hästi näiteks lugemishetk, kus lapsevanemad saavad oma lapsepõlve lemmikraamatuid klassile ette lugemas käia. Õuesõppesse saab kaasata enam kui 1-2 lapsevanemat, keda on vaja laste turvalisuse tagamiseks. Olgu koostööks kasvõi pisike lumesõda pärast tunde, aga olgu palju vanemaid ja kõigil tore. 

Klassi lapsevanemad lihtsalt peavad olema peaaegu sõbrad, et siis, kui kätte jõuavad keerulised teismeliseaastad, söandaks teistele kasvõi helistada, kui oma või mõne teise lapse käitumise üle tahaks nõu pidada.

Kooli lapsevanematel on vaja üksteist tunda, et aidata koolil koos areneda – niisiis on tore, kui kool ja vanemad võtavad ühiselt ette ka vaid vanemaile mõeldud üritusi – loenguid, ühissportimist, jõulu- ja lihavõttelaatasid või muud meeldivat. Tuttavatel inimestel tekib ikka ühise teema ümber palju ideid, kui nad on omavahel harjunud kokku saama. Niisiis on koolidel aktiivsetest ja reaalsetest, mitte vaid meililistidest koosnevatest vanemate suhtlusvõrgustikest kindlasti kasu ja abi. Sealt just tulebki palju ideid, mis kooli lähiaastatel põnevamaks saavad muuta.

Kristi Klaasmägi 
SA Noored Kooli tegevjuht

Vanemate eestvedamisel peavad kool ja kodu moodustama meeskonna, mis töötab sama eesmärgi – laste võimete välja arendamise ja rõõmsa, kõrgete eesmärkidega õppimise nimel. See tähendab lapsevanemate suuremal määral koolielus kaasa rääkimist, kooli visiooni eest vedamist ja selle nimel kaasa töötamist. Lapsevanematel on erinevad praktilised teadmised ja eluvaldkondade kogemus – see on suurepärane õppematerjal, mille abil teha õppimist huvitavamaks ja tähenduslikumaks. Lapsevanem saab kooli tunde andma tulles või klassi oma tööle või mujale õppima kutsudes reaalselt laste õpikogemustele kaasa aidata. Noored Kooli ja Tagasi Kooli algatuses osalenud inimeste kogemus on näidanud, et mida rohkem sa annad, seda rohkem ka vastu saad. Kõige suuremad võitjad on muidugi meie lapsed.

Heldur Meerits 
Audentese nõukogu esimees

Huvitav on selline kool, kuhu laps tahab hommikul rõõmsal meelel minna ja kus tal on terve päev tore, kasulik ja põnev olla. Kooli roll on tekitada lastes eluterve uudishimu ja avastusrõõm ning pakkuda keskkonda, kus lapsed saavad vastavalt oma eeldustele ja eripäradele areneda. Kuid haridus on palju laiem mõiste kui kooliprogramm. Kodu mõjutab laste väärtushinnanguid, suhtumisi, probleemilahenduse teid palju enam kui kool. Ja lapsevanemad eksivad, kui loodavad kasvatusmured kõik kooli kraesse lükata. 

Kooli ja lapsevanemate koostöö on viimase paarikümne aasta jooksul tohutult arenenud, kuid ideaalist oleme veel kaugel. Oleks vale, kui kooli suhtlemine lapsevanematega käiks vaid nõudlikus toonis. Kannatlik koostöö peaks viima ühiste arusaamadeni, kuidas meie lastest kasvaksid õnnelikud ja harmoonilised täiskasvanud.

Heidi Paabort 
Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuht

Lapsed õpivad eelkõige eeskujude ja isetegemise kaudu. Kui soovime, et meie lastest kasvaksid ühiskonnas aktiivsed ja enda elu juhtivad isiksused, on oluline, et ka nende vanemad oleksid aktiivsed, kaasavad, kaasa rääkivad ning enda ümber olevat keskkonda juhtivad. Eeskuju on nakkav ja selle kaudu tekib ka lapsel harjumus. Harjumus on aga tihti kogu meie igapäevase elu aluseks. Seega on lapsevanematel teatud mõttes kohustus olla aktiivsed, sest nii õpivad ka meie lapsed osalema ühiskondlikus elus, teades, et meil kõigil on õigus oma arvamuseks ning kaasa rääkimiseks (seda siis koolis, klassis, enda peres või kogukonnas).

Artikkel ilmus 1. septembril Postimehe vahel ilmunud haridus- ja teadusministeeriumi rahastatud erilehes Huvitav Kool.