Poola, Balti riigid ja Kanada tahavad lõpetada NATO-Vene alusdokumendi kehtivuse, kirjutas Saksa ajakirja Spiegel veebiportaal pühapäeval.
Spiegel: Poola ja Balti riigid soovivad tühistada NATO-Vene alusakti
Sellega muutuks lihtsamaks vägede paigutamine NATO idapoolsetesse liikmesriikidesse, Saksamaa on sellele vastu, kirjutas ajakiri.
Vähem kui nädal enne NATO tippkohtumist Walesis kalduvad Berliini vastuseisu kiuste üha enam liikmesriike pooldama 1997. aastast pärineva alusakti tühistamist.
«Diplomaatia on silmitsi üha uute Venemaa agressiooniaktidega oma piiridel. Tekib küsimus, kas Putiniga on üldse võimalik läbirääkimistel midagi saavutada,» ütles Luksemburgi välisminister Jean Asselborn Spiegelile.
Saksa diplomaatide sõnul on iga järgmise Venemaa sõjalise sammuga raskem Berliini positsiooni kaitsta.
NATO ja Venemaa sõlmisid 1997. aastal kahepoolsete suhete alusakti, millega osapooled lubasid kinni pidada ÜRO hartast ja 1975. aasta Helsingi lõppaktist ning NATO andis ühepoolse lubaduse «olemasolevas ja ettenähtavas julgeolekukeskkonnas» ja mitte paigutada uutesse liikmesriikidesse «arvestaval hulgal» vägesid.