Kremli-meelse liikumise Naši komissar Konstantin Goloskokov, kes enda väitel oli üks Eesti-vastaste küberrünnakute korraldajaist, rääkis ajalehele Vedomosti antud intervjuus, et pronkssõduri teisaldamine enne 9. maid oli neile šokk, mistõttu tundus Eesti karistamine küberrünnakuga ainuõige otsusena.

Goloskokov rääkis, et viibis pronkssõduri demonteerimise ajal aprilli lõpul Tiraspolis - Moldova separaatses Dnestri-äärses vabariigis, kus regulaarselt korraldatakse selliseid aktsioone. «Mõttekaaslasi siin leidus,» lisas ta.

Samal teemal: New York Times: Eesti tuli küberrünnakutega hästi toime (15) Ergma arvates võivad küberrünnakud korduda (4) USA eksperdid: küberrünnak Eesti vastu äratas meid (4) Mihkel Mutt soovitab teha küberrünnakutest mängufilmi (35) Euroopa Komisjoni välisvolinik: saatkonna piiramine ja küberrünnakud on lubamatud (4) Frattini tutvustas küberrünnakute vastu võitlemise strateegiat (1)

VIIMASED KOMMENTAARID krõll Tuletaks meelde ka, et  26-27 aprillil toimus  märatsejate  organiseeritud  liikumine  Ida-Virumaalt ja L... krõll Millal nad ometi vait  jäävad - samba  teisaldamine enne  9ndat maid oli nende  endi hullumeelse  tegutse... Teised kommentaarid

«Aga kui teatati, et ausammas on teisaldatud, oli see meie jaoks šokk ja me otsustasime selle vastu avalikult protestida. Rünnak Eesti valitsuse internetilehekülgedele tundus kõige adekvaatsema tegutsemisena,» kinnitas ta.

Rünnaku ettevalmistamine võttis aega kaks päeva.

30. aprilli ööl vastu 1. maid asus Goloskokov enda sõnul koos kolme mõttekaaslasega häkkima kaitseministeeriumi kodulehekülge, sest just see ministeerium vastutas kuju teisaldamise eest.

Seejärel rünnati Eesti siseministeeriumi, presidendi ja ka Eesti riigi kodulehekülge www.riik.ee.

Goloskokov on olnud praegu ainus isik, kes on avameelselt rääkinud Eesti-vastastest küberrünnakutest. Rünnakud polnud tema sõnul ju kuritegelikud, sest rünnati ju Dnestri-äärsest vabariigist.

Karistust ta ei karda, sest tema küsimusele võimaliku karistuse kohta olevat kohalikud korrakaitsjad vastanud, et häkkereid nende vabariigi territooriumil ei karistata.

Tegelikul aga Goloskokovile valetati, märgib ajaleht, sest Dnestri-äärses vabariigis on häkkerite vastu rakendatavad samad sanktsioonid nagu Venemaal. Olenevalt teo raskusest võib häkkereid karistada nelja- kuni seitsmeaastase vangistusega.

Teisalt on liikumise komissari vastutusele võtmine raskendatud, sest Eesti ei tunnista Dnestri-äärset vabariiki ja ei saa ka siis vabariigi võime koostööle paluda.

Isegi kui NATO spetsialistid, kes tegelevad Eesti vastaste küberrünnakute uurimisega, jõuavad niidiotsani, mis viib našideni, on ka nemad jõudnud protsessuaalses mõttes ummikusse.

Oma ülestunnistusega pani aga Goloskokov endale tee kinni nii ELi riikidesse kui ka USAsse.

Goloskokov lisas, et ei tea midagi teistest küberrünnakutest. Tema tegutses üksi ja ei andnud oma tegevusest ka Naši juhtkonnale aru. «Mõned kolleegid isegi ütlesid, et olen kasutanud liiga karme meetodeid,» selgitas Goloskokov.

Toimetas Kristiina Mõttus, PM online