President Ilves: iga eluala tulevik on digitaalne

Helen Mihelson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Ilves täna Eesti Infotehnoloogia Kolledžis esmakursuslastele loengut pidamas.
President Ilves täna Eesti Infotehnoloogia Kolledžis esmakursuslastele loengut pidamas. Foto: Arno Mikkor / Vabariigi Presidendi Kantselei

«Me teeme täna liiga suurt vahet humanitaar- ja täppisteaduste vahel – iga eluala tulevik on digitaalne,» ütles president Toomas Hendrik Ilves kooliaasta alguse puhul Eesti Infotehnoloogia Kolledžis esmakursuslastele peetud loengus.

Riigipea nentis, et kui digitaliseeruv maailm ja e-ühiskond vajab aina enam infotehnoloogia asjatundjaid, siis on üha vähem tegu pelgalt vastava valdkonna asjatundjatega. «Infotehnoloogiat vajab igaüks. Meil pole varsti enam niisama arste ega juriste, vaid IT-spetsialistidest arstid ja juristid. Iga eluala tulevik on digitaalne. Me vajame inimesi, kes mõistavad asjade erinevaid tahke,» lausus president Ilves.

President sõnas, et tehnoloogia areng ei tähenda, et humanitaaraladel pole enam tähtsust. «Vastupidi. Ajal, mil stabiilseks usutud maailmakord me silme all kokku variseb ning naaberriik on asunud sõdima meie põhiväärtuste vastu, on meile eriti oluline mõista jätkuvalt, kes me oleme, kust me tuleme, kus on me vaimne ja kultuuriline kodu ning kuidas seda hoida,» märkis riigipea.

Ta lisas, et sealjuures ei peaks me jagama maailma jäigalt humanitaar- ja tehnikainimeste vahel. «Meie probleem – kui räägime raskustest privaatsuse, turvalisuse, andmekaitse ja sõnavabaduse kokkusobitamisega digimaailmas – on, et need alad on olnud liiga eraldi.»

President Ilves avaldas heameelt, et ainsate omataoliste programmidena maailmas on Eestis juba loodud õigusteaduse ja infotehnoloogia ning avaliku halduse ja infotehnoloogia ühendatud magistriprogrammid.

President märkis, et Eesti sõltub riigina väga suurel määral digimaailmast ja digitaalsetest lahendustest, olles seetõttu paratamatult «kanaarilind kaevanduses», kes kogeb ja tunnetab ohte ammu enne teisi.

«Olles kõiges võrgustunud, oleme eriti haavatavad. Peaaegu kõik, mida teeme ja mida ülejäänud maailm tasapisi tegema hakkab, sõltub mingist digitaalsest süsteemist. Digimaailma ei saa lahutada muust. Kogu meie elutähtis taristu – elektri-, vee- ja energiatootmissüsteemid, liikluskorraldus, toidu kohaletoimetamine kauplustesse jne – toimib digitaalselt,» nentis riigipea.

«See teebki meid haavatavaks. Peame Eestis olema sammukese kõigest ees. Teie loote tulevikus asju, millest ma täna ei räägi. Sest meist keegi ei oska neid veel ette kujutada. Selleks teile jõudu ja südikust,» soovis ta Eesti Infotehnoloogia Kolledži esmakursuslastele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles