Reps: euroihaluses valitsus kärpis sünde

Alo Raun
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mailis Reps
Mailis Reps Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Keskerakondlasest eksharidusministri Mailis Repsi sõnul kärpis praegune valitsus euro ja masu tuules kõiki meetmeid, mis aitasid kaasa sellele, et Eestis sünniks rohkem lapsi.

Tema väitel tuleb nõustuda inimvara raporti koostajatega, et laste kasvatamine nõuab märkimisväärseid kulutusi ning aega, mis tulevikus mõjutab pensioni suurust.

«Kuid noored inimesed ei mõtle peret planeerides eeskätt kauges tulevikus saabuva pensioni suuruse peale, vaid sellele, kuivõrd sõbralik on keskkond laste üleskasvatamiseks,» rääkis Reps Postimees.ee’le.

Tema väitel on Reformierakonna juhtimisel tehtud olulised kärped, mis on puudutanud lastega peresid – näiteks ranitsatoetuse äravõtmine, lasteaedade rahastuse vähendamine.

«Tuleb tunnistada, et praegune valitsus on kärpinud kõik need meetmed, mis toetasid laste sündimuse kasvu ja toetasid oluliselt lastega perede toimetulekut,» leidis Reps.

«Kui siiani toetas lastega peresid tulumaksuvabastus laste arvu pealt, siis riigieelarve kärbetega see toetus peredele kaotati. Selline samm oli selge näide tänaste võimuerakondade suhtumisest lastega peredesse,» leidis ta.

Ta meenutas, et tänaseks on kaotatud riigipoolne tugi, mille kohaselt lapse sünni korral kustutati osa õppelaenust.

«Kindlasti on see kärbe lükanud mitmes peres esimese lapse sünni kaugemasse tulevikku.»

Keskerakond tahab Repsi väitel, et riik panustaks kohe täna lastesse – toetaks lasteaedu, annaks lapsevanematele maksusoodustusi, taastaks ranitsatoetuse ja säilitaks sooja koolitoidu kõigile koolilastele.

Repsi sõnul on Keskerakond ka veendunud, et pensioniiga peab olema seotud laste arvuga.

Küll aga on tema väitel vähenenud inimeste usaldus riigi kui partneri suhtes, kuna kärpetuhinas otsustati minna ka pensionisüsteemi kallale.

«Esiteks on ühiskondlikul kokkuleppel kehtestatud riigi sissemaksed pensioni teise sambasse peatatud. Teiseks tõsteti pensioniiga ilma, et eestlaste tervisenäitajad selleks mingit põhjust annaksid. Praegu pole mingit kindlust, et riik tulevikus oma lubadusi peab,» leidis ta.

«Ansipi lubadus pensione kahekordistada on siiani meeles ka noortel.»
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles