Täna kümme aastat tagasi šokeeris Venemaad ja kogu maailma Põhja-Oseetias Beslanis puhkenud pantvangidraama, milles hukkus 334 pantvangi.
Beslani tragöödiast möödub kümme aastat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuhanded inimesed, kelle seas olid ka sajad ohvrite sugulased ja ellujäänud, kogunesid Beslani 1. keskkooli varemete juurde, et mälestada pantvangidraamas hukkunud inimesi, kelle seas oli 186 last. Ohvrite mälestuseks süüdati küünlad ja asetati varemete juurde lilli.
Täna kümme aastat tagasi tungisid tšetšeeni mässulised kooliaasta esimesel päeval Beslani kooli, võtsid pantvangi üle tuhande inimese ning nõudsid Tšetšeenia sõja lõpetamist. 3. septembril alustasid Vene eriüksuslased kaootilist rünnakut ja tulevahetuses sissidega plahvatasid kooli paigutatud pommid. Seejuures kasutasid Vene väed pealetungi käigus ka raskerelvastust.
Ametliku versiooni kohaselt vallandasid plahvatused terroristid ning julgeolekujõud olid sunnitud pantvangide päästmiseks jõuga sekkuma. Verise sündmuse lõpplahendust pole aga siiani leitud, sest paljud Beslani ohvrite lähedased süüdistavad võime tegevusetuses ja pantvangitragöödia tegelike sündmuste varjamises.
Paljud peavad Vene vägede reaktsiooni peamiseks põhjuseks, miks intsident nii palju ohvreid nõudis. Nii süüdistab tragöödiast eluga pääsenuid ja ohvrite lähedasi koondav organisatsioon Beslani Hääl juhtunus Venemaa presidenti Vladimir Putinit. Võimud pole oma eksimusi tunnistanud.
«Pärast Beslani terrorirünnakut tundis valitsus, et ta võib teha kõike, mis soovib. Ükski mõjukas silovik (peamiselt Putini endised kolleegid KGB päevilt, kes kontrollivad siseministeeriumit, julgeolekuteenistusi ning tervet hulka riigi mõju all olevaid ettevõtteid - toim), föderaalametnik või kohalik ametnik pole kaotanud oma tööd, kuid vene rahvas kaotas õiguse valida otse kubernere,» märkis Beslani Hääl juht Ella Kesejeva veebiportaalile Moscow Times.
«Lapsevanemate ja sugulaste silmis on riik see, kes käitub terroristina. Meie jaoks pole vahet, kes tappis terroristid. Meie nägime tanke tulistamas kooli, milles viibisid meie lapsed,» lisas Kesejeva, kelle praegu 22-aastane tütar pantvangidraamast eluga pääses ning nüüd pediaatriks õpib.
«Putin ütleb meile nüüd, et Ukraina valitsus ründab oma rahvast, kuid meie koolis tegi valitsus seda sama, tappes lapsi,» lisas Svetlana Marijeva, kelle tütar tragöödias surma sai. «See on tohutu kuritegu. Terroristid olid vaenlased, kuid miks valitsus ei teinud midagi laste päästmiseks? Miks Putin andis käsu kooli tulistada? Ta on ainus, kes võis seda teha,» lisas Marijeva.
«Putin ütles, et me peame tegema kõik laste päästmiseks,» kinnitas aga pantvangikriisi ajal läbirääkijana tegutsenud Aslambek Aslahhanov. Tema sõnul oli suurim viga, mille võimud tegid, see, et neil ei õnnestunud sündmuspaigalt eemale hoida relvi haaranud kohalikke, kes ümbruses patrullima asusid ning tänaseni teadmata põhjustel toimunud plahvatuste järel kooli tungisid. «Kui tormijooks hoonele oleks olnud kavandatud valitsuse poolt, poleks seda läbi viidud nii ebakompetentsel viisil,» märkis Aslahhanov.