Reinsalu: Ukrainas toimuvale peab viivitusteta reageerima

Nädalavahetusel Brüsselis toimunud Euroopa Rahvapartei kohtumisel jäädi mitmeski Ukrainat puudutavas küsimuses, näiteks relvastusabi andmisel, eriarvamusele. Kui Reinsalu on antud küsimuses üheselt seisukohal, et Ukrainale tuleb relvaabi anda, siis nii mõnedki teised, nende hulgas Saksamaa kantsler Angela Merkel, IRLi juhiga sama arvamust ei jaganud.

Endine minister andis Ukraina presidendile nõu

«Vaevalt, et me suudame konsensust leida, et kõik riigid Euroopa Liidus ja NATOs oleksid valmis relvastusabi hakkama Ukrainale andma. Küll aga oleks mõistlik kokku panna pool  nendest riikidest, kes seda soovivad teha. Ja ülejäänud Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigid võiksid võtta seisukoha, et kui nad ei soovi osaleda, nad ei osale, aga nad aktsepteerivad seda,» leidis Reinsalu.

Me võime alati öelda, et sõda pole lahendus, aga allajäämine sõjas on lahendus, mida me näha ei soovi.

Reinsalu sõnul väljendati kohtumisel selgelt arvamust, et Ukraina konfliktis ei ole võimalik Venemaad sõjaliste vahenditega lüüa. «Ja nii ma kirjutasin Porošenkole (Petro Porošenko, Ukraina president – H.M.) omapoolse märkuse, et sõjaliste vahenditega Venemaad kindlasti ei ole võimalik võita, see ei tohi eesmärk olla, aga kindlasti on võimalik Ukrainal sõjaliste vahendite kaudu see sõda kaotada,» ütles Reinsalu.

«Me võime alati öelda, et sõda pole lahendus, aga allajäämine sõjas on lahendus, mida me näha ei soovi. Humanistlik hoiak on alati teretulnud, kuid mingil hetkel tuleb öelda, et ka jõu kehtestamine ja kasutamine ja õige poole toetamine on tegelikult ainumõeldav selleks, et vägivald lõpeks.»

Asjade määratlemine õigete nimedega

Samuti on Reinsalu sõnul oluline, et antud kriisis asju õigete nimedega määratletakse. Näiteks võtaks tema sõnul see, kui määratleda Venemaa selgelt konflikti üheks osapooleks, Putinilt võimaluse kasutada retoorikat, just kui osaleks Venemaa Ukrainas rahuvalveoperatsioonis.

«Teine asi, mida ukrainlased on kutsunud üles ja mida ma ka laupäeval selliselt ütlesin, on see, et seesama seltskond, kes Donetskis ja Luganskis võitleb, need ei ole mingid separatistid leebelt öeldes, vaid tegemist on rahvusvahelise õiguse jaoks terroristidega ja nii tuleb seda ka määratleda. Ja Vene Föderatsioon, kes toetab terroristlikku organisatsiooni, on n-ö terrorismi toetav riik,» rõhutas Reinsalu.

Läänemaailm ei saa enam silma kinni pigistada

«Praegu on väga tundeline hetk, kus on see niiöelda ühisosa otsimine Euroopa riikide vahel. See ei ole sugugi mitte lihtne, sellepärast et riikidel on oma huvid, riikidel on ka teatud erinev vaatenurk sellele millises võtmes edasi liikuda,» sõnas Reinsalu.

Praeguses olukorras ei ole Reinsalu sõnul enam võimalik tõsiasjade kohapealt silma kinni pigistada. «Tõsiasjad on need, et see reaalne sõjaline agressioon kulgeb meie silme all ja nüüd on ülimalt kriitiline viivitusteta reageerida. Läänemaailma probleem on olnud selles, et on teatud viivitusega samm-sammult reageeritud,» rääkis Reinsalu, lisades, et seni ei ole selliseid samme astutud, mis annaksid Putinile selge signaali, et olemas tahe teda peatada.

Tema sõnul ei saa öelda, et Euroopa või lääneriigid poleks viimase poole aasta jooksul midagi teinud, küll aga saab küsida, kas see on olnud piisav. «Vastus on paraku selline, et ei ole olnud piisav, sest see ei ole julgustanud Putinit mitte peatuma, vaid julgustanud teda edasi minema.»

Reinsalu sõnutsi ongi nüüd küsimus selles, et iga uus konflikti eskaleerumine peab ülejäänud läänemaailma poolt tähendama seda, et astutakse omakorda samm, mis on selline, et Putin saab aru, et see hind läheb talle liiga kalliks maksma.