Eesti välisminister Urmas Paet sõnas Soome väljaandele Helsingin Sanomat antud intervjuus, et Soome on seni Venemaa suhtes liiga lootusrikas ning Venemaaga suhtlemisel neutraalsel positsioonil.
Paet: Soome on Venemaa suhtes liiga lootusrikas
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
2. september 2014, 08:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paeti arvates saab Venemaa edasist tegevust Ida-Ukrainas peatada vaid veelgi karmimate majandussanktsioonidega.
Eile teatas Ukraina välisministeerium, et Vene väed on Ida-Ukrainas.
Eesti välisministeeriumis selles teadaandes ei kaheldud.
«Juba möödunud nädalal oli NATOl teada, et Venemaa armeeüksused on ületanud Venemaa-Ukraina piiri ning liiguvad Ida-Ukrainas edasi. Andmeid selle kohta on aina enam,» lausus Paet.
Üheksa aastat Eesti välisministriks olnud Paet on arvamusel, et mitmed riigid kuulavad ikka, mida Venemaa räägib, mitte ei vaata, mida tegelikult teeb.
Paeti arvates näitavad kõik märgid, et Ida-Ukrainaga juhtub sama, mis juhtus sel kevadel Krimmiga ehk sellest sai Venemaa osa.
Lääneriikides arvatakse, et Venemaa tahab taastada niipalju kui võimalik kunagise Nõukogude Liidu piire.
«Venemaa viib oma plaani samm sammult Ida-Ukrainas ellu. Venemaad ei peata enam diplomaatiaga, kui üldse, siis vaid väga karmide majandussanktsioonidega,» arvas Paet.
Paeti arvates peaks Euroopa Liit loobuma Venemaa naftast ja naftasaadustest.
Eesti välisminister lisas, et lääneriikide eesmärgiks on takistada Venemaa agressiivset tegevust Ukrainas ning mitmetes teistes riikides nagu näiteks Moldovas poliitilise ja majandusliku surve avaldamist.
Paeti sõnul räägitakse Läänemere äärsetes riikides palju sõja võimalikkusest.
«Venemaa tuleb peatada Ukrainas, et edaspidi ei hakkaks see riik oma kanda kinnitama ka Baltimaades,» nentis Paet.
Läänemere riikidest on lisaks Eestile nõudnud Venemaale karmimaid majandussanktsioone Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Taani.
«Soome ei ole olnud kiirete lahenduste poolt. See ei tähenda samas, et Soome oleks olnud sanktsioonide vastu,» selgitas Eesti välisminister.
Paeti sõnul on Soome olnud Venemaaga suhtlemisel neutraalsel positsioonil.
«Soome võib ikka arvata, et nüüdses konfliktis on senine strateegia sobiv, kuid olukord on muutunud. Samal viisil suhtlus ei anna enam tulemusi,» arvas Paet.