Peaminister Taavi Rõivase julgeolekunõuniku Kadri Peetersi sõnul on selge, et NATO-Vene aluslepe koostati ja allkirjastati kardinaalselt teistsuguses julgeolekukeskkonnas, kui see on praegu.
Rõivase julgeolekunõunik: NATO-Vene aluslepe sõlmiti praegusest erinevas olukorras
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
2. september 2014, 13:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti on sarnaselt teiste lääneriikidega seisukohal, et endale võetud lepinguid tuleb täita, kuid antud lepingu puhul on lepingu teine osapool teinud kõik endast oleneva, et lepingu mõte tõsise kahtluse alla seada,» ütles Peeters valitsuse pressiesindaja vahendusel Postimehele.
Peeters märkis, et Venemaa ei ole rikkunud mitte vaid NATO-Vene alusakti kohustusi ja printsiipe, vaid ka Euro-Atlandi partnerlusnõukogu baasdokumenti ja Rooma deklaratsiooni. «Rooma deklaratsioon, NATO-Vene alusakt ega Euro-Atlandi partnerlusnõukogu baasdokument ei takista ega sea ühtegi piirangut NATO-le oma liikmesriikide kaitsmiseks,» märkis ta.
NATO ja Venemaa suhteid arutasid viimati välisministrid oma juuni kohtumisel. Siis oldi üksmeelel, et olukord alates aprillist, mil koostöö Venemaaga täielikult katkestati, on halvenenud, mistõttu ei ole võimalik varasemat suhete külmutamise otsust muuta.
«Venemaaga on igasugune koostöö NATO raamistikus endiselt peatatud, kehtib vaid erand NATO-Vene Nõukogu ja Euro-Atlandi koostöönõukogu ebaregulaarseks kohtumiseks suursaadikute tasandil,» lausus Peeters.
Saksa ajakirja Der Spiegel võrguväljaanne kirjutas pühapäeval, et Poola, Balti riigid ja Kanada tahavad lõpetada NATO-Vene alusdokumendi kehtivuse. Eesti ametiisikud on nimetanud Der Spiegeli artiklit spekulatsiooniks, mida ei saa kommenteerida.