Ilves Oslos: Ukraina vajab demokraatlike riikide kaitset
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
2. september 2014, 14:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Toomas Hendrik Ilves tõdes täna riigivisiidil Norra kuningriigis, et nii Eesti kui Norra saavad ühtemoodi aru, et julgeolekuolukord Euroopas on otsustavalt muutunud ning selle põhjuseks on Venemaa nähtav sõjaline tegevus Ukrainas, mis hülgab piiride puutumatuse ja riikide suveräänsuse põhimõtted.
«Me peame rääkima asjadest õigete nimedega: Vene Föderatsiooni relvajõud ründavad Ukrainat. See on agressioon. Venemaa on konflikti üks osapool,» rõhutas Eesti riigipea kohtumisel Norra parlamendi spiikri Olemic Thommesseniga ja peaministri Erna Solbergiga. «Praegu on väga oluline lääneliitlaste ühtsus ja Venemaale ühiselt saadetud selge sõnum, et rahvusvahelise õiguse jämedat rikkumist ei saa aktsepteerida.»
Norra otsus ühineda Euroopa Liidu sanktsioonidega Venemaa suhtes kinnitab veel kord, et me jagame ühiseid väärtusi, ütles president Ilves, lisades: «Euroopale lähenev Ukraina vajab demokraatlike riikide kaitset, seetõttu toetame edasisi sanktsioone Venemaa vastu. Samas peame vajalikuks tihedat dialoogi Ukrainaga selle riigi parimaks toetamiseks.»
Samamoodi on demokraatlike riikide kohustus toetada Gruusia ja Moldova valikuid – reformipoliitikat ja nende maade eurolõimumist, sõnas ta.
President nimetas Eestit ja Norrat samameelseteks liitlasteks, kellel on omavaheline tihe koostöö nii majanduse, kultuuri kui ka riigikaitse alal, samuti on Norra Eestile väga hea regionaalse koostöö partner Põhjala-Balti ruumis.
President Ilves pidas regionaalse julgeoleku arendamisel oluliseks Põhjala-Balti piirkonna poliitilist ja kaitsealast koostööd. Tema sõnul on Norra Eestile vastutustundlik ja kindel liitlane. Seda näitab Norra osalemine NATO õhuturbemissioonil Balti riikides ning kinnitab ka meie ühine tegevus koos Taani, Hollandi, Läti ja Leeduga ekspeditsiooniväe loomisel, et olla valmis nii sõjalisteks kaitseoperatsioonideks kui ka loodusõnnetustele ja humanitaarkriisidele reageerimiseks.
«NATO tippkohtumine Walesis keskendugu alliansi kollektiivse julgeoleku ja heidutusvõime tugevdamisele, rõhutatult just idatiival. See näitab, et agressori piiri taga pole üksik NATO liige, vaid kogu NATO,“ sõnas Eesti riigipea.
Tema sõnul soovib Eesti Norraga teha nii kahe- kui ka mitmepoolset koostööd globaalse küberjulgeoleku tugevdamiseks, mille üheks sammuks võiks olla Norra ühinemine Tallinnas tegutseva NATO küberkaitsekeskusega.
Samuti kutsus president Ilves Norrat tutvuma Eestis loodud turvalise andmevahetuskihi X-tee võimalustega, mida Soome on plaaninud meie eeskujul kasutusele võtta ning kaasa lööma Põhja-Balti riikide digitaalse teenusteturu arendamises.
Ühtlasi rõhutas president Ilves Balti ühtse gaasituru loomise vajadust, öeldes, et Norra gaas on oodatud Balti turule konkurentsi tekitama.