USA presidendi Barack Obama Eesti-visiit ja kohtumine kolme Balti riigi presidendiga oli eelkõige poliitiline žest keset Ukraina kriisi, seisab Helsingin Sanomate juhtkirjas.
HS: Obama Eesti-visiit oli eelkõige poliitiline žest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma mõjuvõimsaima riigi presidendi kalendris on iga minut ülimalt väärtuslik valuuta. Seetõttu on ühe päeva pikkune külaskäik 1,5 miljoni elanikuga riiki teadlik sõnum. Tegemist pole kogunenud võlgade likvideerimisega, sest ka Obama eelkäija George W. Bush külastas Soome lahe lõunakaldal asuvat Eestit.
Mis siis oli Obama sõnumiks? Kokkuvõtvalt võib öelda, et Baltimaad on Ühendriikide liitlased, keda suurriik on valmis toetama rasketel aegadel. Eesti, Läti ja Leedu ei kuulu Venemaa naabrite ja endiste NSVLi osadena Venemaa huvisfääri.
Külaskäiku võib tõlgendada ka USA sõnumina Lääne- ja Kesk-Euroopa riikidele, kel on kalduvus vaadata Euroopat tsoonidena. Tuum asub justkui maailmajao lääneosas ja marginaalid väliskestal.
Eesti ja teised Baltimaad on püüdnud liikuda marginaalselt kohalt tuuma suunas. Mõningas mõttes meenutab see Soomes järgitud integratsioonipoliitikat, kuid ulatub siiski hoopis kaugemale. Euroliidu ja NATO-liikmesus ning euro kasutuselevõtt on olnud prioriteetsed valikud, mille abil riigid on muutunud lääne osaks. Suhteid Ühendriikidega on tugevdatud tiheda kahepoolse diplomaatiaga ning näiteks osalemisega Ühendriikide jaoks olulistelt kriisihaldusoperatsioonidel.
Soomlased jälgivad Obama külaskäiku kõrvalt, kuid mitte täiesti kõrvalistena. Balti riikide ja Läänemere julgeolekuküsimustes Soome ei ole eemalseisjaks. Küsimus regiooni stabiilsuse suurendamisest on tähtis ka Soome jaoks.
Eesti pakub Soomele huvitavat võrdlusmaterjali. Riikide ajalugu, võime kaitsta end ise, suhtumine ühinemistesse, suhe Ühendriikidega ja diplomaatilise sõnakasutuse toon on täiesti erinevad. Seni on kumbki riik olnud veendunud oma hoiaku paremuses või vähemalt selles, et võetud hoiak sobib oma olukorraga paremini.
Vaatamata erinevustele peaks aga Eestil ja Soomel olema ühine lähtekoht: tuleb austada territoriaalset puutumatust ja vastustada mõttemalli huvisfääridest.