Homme Postimehes: reisijate 12 tooli ja arendaja Kuldvasikas

Nils Niitra
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtla-Järve bussijaam.
Kohtla-Järve bussijaam. Foto: Margus Ansu

Kohtla-Järve linna otsus sokutada uus bussijaam kaubanduskeskuse kõige tagumisse otsa põhjustas pahameeletormi linlastes, ent tõi endaga esialgu ka bussifirmade boikoti.

Bussidel polnud lihtsalt võimalik pöörata kaubanduskeskuse juurest paremale ilma seejuures kõnniteele ja ka vastassuunavööndisse sattumata. Seepeale ehitas arendaja väljapööramise kohta küll laiemaks, ent bussid pidid ikkagi keerama vastassuunavööndisse.

Kuna linnavalitsusel on ainuõigus määrata, kus bussid peatuvad, siis said bussifirmad vastuvaidlemist mittesallivas toonis korralduse hakata 1. septembrist uut jaama kasutama, aga nad keeldusid. Uue käsu peale hakkasid firmad siiski eilsest uut bussijaama kasutama –maanteeameti ekspert käis ka kohapeal kontrollimas, kas teemärgistust on muudetud nii, et bussid ei peaks enam minema vastassuunavööndisse.

Liiklusskeemi probleemid on siiski lahendatavad võrreldes küsimusega, kuidas sattus bussijaam suure kaubanduskeskuse kõige tagumisse otsa. Tõepoolest peavad bussid tegema kõigepealt suure tiiru ümber parkla, et jõuda siis võimsa kaarega kaubameka taha – siit edasi on üksnes suur ja lage avamaa. Kõrvale jääb ehituskaupluse ladu. Kõige otsem tee selle bussijaamani on kõndida paarsada meetrit läbi terve kaubanduskeskuse – sisuliselt on bussifirmade ülesandeks saanud kaubanduskeskusele kundede toomine. Ümber kaubanduskeskuse minekuks kulub palju pikem maa. Linnaliini bussipeatus jääb kompsudega vanemale inimesele lihtsalt väga ebameeldivasse kaugusse.

Mis on bussijaam? Kohtla-Järvel elab 37 000 inimest, neist 17 000 samas Järve linnaosas. Tegu ei ole Eesti mõistes aleviga, kus bussijaama aset täidab üks varjualune. Kohtla-Järvel aga kuulub uue bussijaama juurde kolm bussitaskut ja õues on kaks pinki. Sees on ootesaal, kus oli teisipäeval täpselt 12 tooli, nagu Ilfi ja Petrovi samanimelises romaanis. Veel üks LED-ekraan bussiaegadega ja ongi kõik – puudub nii piletimüük kui Cargobus. Tõele au andes puudusid need ka nüüd maha jäetud bussijaamast, ent Kohtla-Järve suuruse linna juhid võiksid hoolitseda, et sellised asjad oleks linlastel olemas. Selle asemel lasti aga kunagi üsna kapitaalsena ehitatud vanal bussijaamal käest minna.

Loe pikemalt reedesest Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles