Soome Keskkonnakeskuse (SYKE) värskeimate mõõtmiste põhjal levivad Soome lahes ja avamerel valdavalt mittemürgised sinivetikad, Soome järvedes aga leidub sinivetikaid möödunud aastatega võrreldes hoopis vähem.
Tänavu levivad enamasti mittemürgised sinivetikad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome territoriaalvetes leidub kõige rohkem mittemürgiseid Aphanizomenon flos-aquae ja ajuti mürgiseid Anabaena-sinivetikaid. Mürgiseid Nodularia-vetikaid avastati meres vähe, teatas Soome Keskonnakeskuse koduleheküljel uurija Marko Järvinen.
Kuumadest ilmadest hoolimata avastati Soome sisevetel 277-st uuritud järvest sinivetikaid vaid 37-s järves. Ehkki kuumad ja tuulevaiksed ilmad peaksid kõikide eelduste kohaselt sinivetikate kasvu soodustama, takistab sinivetikate levikut põud. Kuna vihma pole olnud, pole järvedesse vihmaga uhutud ka vetikatele kasvuks vajalikke toitaineid, selgitas Järvinen.
Ehkki toksilised sinivetikad on juba Soome lahte jõudnud, ei kujuta need inimestele mingit ohtu seni, kuni soodsad ilmastikuolud ei lase neil Eesti rannikule jõuda, selgitas meresüsteemide instituudi juhtivteadur Urmas Lips ERRi uudisteportaalile.
Vetikakogumite tekkimist takistab eelkõige merele puhuv lõunakaarte tuul, mis need rannikust eemale kannab ega vetikatel veepinnal laguneda ja mürke eritada.
«Kui tuleb kaks-kolm hästi sooja ja vaikse tuulega päeva ja kui tuul puhub näiteks läänest või loodest, siis triivivad sinivetikad Eesti poole, aga kui jätkub vahelduv ilm, siis mingit ohtu ei teki,» ütles Lips.
SYKE mõõtmistulemuste kohaselt pole vetikate kogumid ei avamerel ega rannikuvetes viimastel päevadel suurenenud. Ehkki Läänemeres leidub suuri vetikakogumeid, pole olukord tõsisem kui kahel eelneval aastal samal ajal. Veetemperatuur avamerel on kuni 20 kraadi.