Erakoolid muutuvad üha populaarsemaks
7. september 2014, 19:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erakoolide õpilaste arv on viimastel aastatel sadade võrra kasvanud, haridusministeeriumi hinnangul soodustavad seda paindlikud õppekavad ja soodne koolide rahastamise kord.
Kui 2009/2010 õppeaastal käis erakoolides 5897 õpilast, aasta hiljem 87 last rohkem, siis viimasel kahel õppeaastal kasvas juba erakoolide õpilaste arv sadades (351 õpilase võrra 2012. aasta sügiseks ning 574 lapse võrra mullu septembriks, ulatudes 7076 õpilaseni).
Tänavuse sügise numbreid pole veel kokku arvutatud. «Kuna alanud õppeaastal on lisandunud mõned erakoolid (Leiutajate Külakool, Gaia kool, Mäepealse Erakool ja Krabi kool), siis eeldatavasti on õppurite arv erakoolides võrreldes eelmise õppeaastaga veidi suurenenud,» ütles haridusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant Asso Ladva.
«Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad on õppe korraldamisel paindlikud ja pakuvad koolidele erinevaid võimalusi, see on ärgitanud inimesi looma erakoole. Erakoolide jaoks on soodne ka praegune koolide rahastamise kord, kus riik käsitleb munitsipaalkoole ja erakoole võrdselt – mõlemad saavad riigilt toetust näiteks õpetajate palkadeks ja õppevahendite soetamiseks,» põhjendas Ladva erakoolide arvu kasvu.
erakool mõtleb pidevalt sellele, et neil töötaksid sobivad ja parimad õpetajad.
«Erakoolide seas on mitmeid häid õppeasutusi, kus kõik on põhjalikult läbi mõeldud ja mis rikastavad nii kohaliku piirkonna kui ka kogu Eesti haridusmaastikku, kuid kooli asutamine on tõsine ettevõtmine. Nii on viimastel aastatel ministeerium sunnitud mitmed koolitusloa taotlused tagasi lükkama, sest kooli asutajad ei ole pedagoogilisi aspekte piisavalt läbi mõelnud või ei ole kõiki seaduse nõudeid endale selgeks tehtud,» lisas ta.
Lapse sel sügisel alustanud Tallinna kesklinna põhikooli (avalikkuses tuntud kui Reaali erakool) pannud naine ütles, et ühelt poolt tehti valik selle järgi, et sooviti lapsele süvendatud reaalainete õpet, sest mõlemad vanemad on ka ise kooliealisena reaalklassides käinud. «Teisalt oli lootus saada klassi, kus on vahva seltskond, hea sisekliima ja õpikeskkond,» rääkis naine. «Eks see ole õnnemäng ning tekib kindlasti küsimus, kas raha eest saab seda kõike tagada, aga praegu tundub küll, et oleme hea valiku teinud,» ütles ta.
Lisaks tõi ta välja, et ehkki erakoolis tuleb küll maksta õppemaksu, siis nn tasuta munitsipaalkoolides on tegelikult ju samuti mitmed varjatud kulud. «Praegu saame olla kindlad, mis kulud meil tekivad ning teame ka täpselt, mille peale raha läheb – mis on õppemaks, kui suured ringitasud.»
Poliitik Anvar Samosti perekond valis tütre kooliks Nõmme erakooli esmalt juba seetõttu, et nende kodulähedasse Laagri kooli polnud neli aastat tagasi võimalikki kohta saada. «Teiseks tahtsime kindlust selle suhtes, et koolis on heal tasemel haridus, õpetajad motiveeritud. Kolmandaks oli oluline ka asukoht – lapse koolitee kooli kulgeb läbi turvalise keskkonna ja koduga on hea transpordiühendus,» rääkis Samost. «Kuna Nõmme erakool on põhikool, siis oli perekonna otsus, et tütar saab pärast 9. klassi lõpetamist ise endale südamelähedase kooli valida.»
«Väike kool ja kollektiiv, väiksed klassid – kõik on justkui peo peal,» kiitis Samost kooli, kus tütar nüüd neljandat õppeaastat alustas. «Meil ei ole hirmu, et mõne lapse mure ära kaob või kellegagi ei jõutaks tegeleda.»
Samost arvas, et paljudel lapse erakooli pannud vanematel on mõtteis sama küsimus mis temalgi: «Kas selle palga eest, mida ühiskond on otsustanud õpetajatele maksta, on nad ikka piisavalt motiveeritud? Mina kahtlen selles. Palgatase erakoolides ja avalikes koolides on väga erinev. Oma lapse kolme aasta kogemuse pealt ma näen, et erakool mõtleb pidevalt sellele, et neil töötaksid sobivad ja parimad õpetajad.»
Siiri-Liisi Kraav, kelle laps alustab sel aastal Aruküla Vabakooli Waldorfkoolis 6. klassi, pidas erakooli valikul oluliseks last toetavat keskkonda. «Esimesed kaks aastat käis laps Tallinnas eliitkoolis, kust ta tuli ära nii traumeerituna, et mulle tundus, et ta vajab pehmet ja toetavat kooli, et terveneda.» Kraav rääkis, et ta lapsel oli koolis intellektuaalselt liiga lihtne ja tal hakkas seal igav. «Loomulikult lõi see välja käitumishäiretena. Eliitkooli keskkond ei soosi mitte kuidagi last, kes ei allu. Seetõttu tekkisid meeletult suured konfliktid õpetajatega ning tundus, et on mõistlik viia laps kooli, kus tal oleks hea olla.»
«Olen siiani seda meelt, et parem olgu laps emotsionaalselt terve, sest siis jõuab ta tulevikus kõik asjad järele õppida, aga kui ta on katki, ei õpi ta mitte midagi,» rääkis Kraav.
Naine on kolm aastat tagasi tehtud otsusega tänaseni rahul. «Ma ei ütle, et seal ei ole üldse probleeme, aga hindan tohutult seda, et seal on iga laps väärtus. Absoluutselt iga lapse jaoks võib kokku kutsuda ükskõik kui suure koosoleku, kunagi ei vaata õpetajad lapse ühestki probleemist üle.»
-
Erakoolide õpilaste arv (üldhariduskoolid)
2010/11 - 5984
2011/12 - 6151
2012/13 - 6502
2013/14 – 7076
Allikas: haridussilm.ee