Kiievi, Moskva, Ida-Ukraina separatistide ning Euroopa Koostöö- ja julgeolekuagentuuri (OSCE) esindajad kohtuvad täna Valgevene pealinnas Minskis, et arutada võimalikku vaherahu, mis võiks lõpetada kuid kestnud sõjategevuse Ida-Ukrainas. Venemaa esitas selleks ka omapoolse nägemuse.
Möödunud nädalal kohtusid Minskis ka Venemaa president Vladimir Putin ja Ukraina president Petro Porošenko. Sel nadalal tuli kõigepealt ootamatult teade, et Ukraina ja Venemaa on jõudnud kokkuleppele rahuplaani osas. Õige pea lükkas Kreml selle aga ümber, öeldes, et nad ei saa olla kokkuleppe osapooleks, kui nad ei ole ise konfliktis osalejad.
Putin eitab küll jätkuvalt Venemaa osalust konfliktis, ent esitas sellegipoolest seitsmeosalise rahuplaani, mida Kreml kirjeldas kui tegevuskava verevalamise peatamiseks.
Putini rahuplaani seitsme punkti põhisisu:
Esiteks. Relvajõud peavad lõpetama Donetski ja Luganski oblastistes aktiivse sõjategevuse.
Teiseks. Ukraina väed peavad taanduma kaugusele, kust oleks võimatu tulistada inimasustusega alasid ükskõik milliseid raketisüsteeme kasutades.
Kolmandaks. Lubada rahvusvahelised vaatlejad turvatsooni jälgima relvarahust kinni pidamist.
Neljandaks. Lõpetada igasugune sõjalennukite kasutamine tsiviilisikute vastu, mis tähendab ka eemale hoidmist konfliktipiirkonda jäävates asustatud piirkondades ning üldist õhulöökide lõpetamist.
Viiendaks. Organiseerida vangide vahetus ilma igasuguste lisatingimusteta.
Kuuendaks. Avada Donbassi piirkonnas humanitaarkoridorid põgenike ja humanitaarabikonvoide jaoks.
Seitsmendaks. Lasta Donbassi ülesehitusmeeskonnad, kes taastaksid sõjategevuses kannatada saanud ühiskondlikud hooned ja infrastruktuuri ning aitaks inimestel talveks valmistuda.