Kaitsepolitseinik Eston Kohvri röövimise ja Venemaale viimise eesmärk on eestlaste turvatunde haavamine.
Uus reaalsus: kui tahavad, siis tulevad ja röövivad
8. september 2014, 00:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjandus ja sotsiaalmeedia pulbitsevad teooriatest, mis keskenduvad paljuski küsimusele, mida kaitsepolitseinik Eston Kohver selles unustatud paigas reede hommikul toimetas. Näiteks: Kohver sai jälile Vene jõustruktuuride tippametnike osalusele salakaubaveos ja oli sestap vaja «ära koristada».
Või: Eston tuli vahetama mingit luureinfot teisele poole piiri äärde tulnud agendiga, kes osutus topeltagendiks. Kapo enda peadirektor Arnold Sinisalu ütles reedel vaid seda, et tegu oli «piiriülese piiri-tolli korruptsiooni kohta teabe kogumisega kõige laiemas mõttes». Tekib küsimus, kuidas ikkagi oskasid FSB-lased Kohvri sattumist just sinna ja sel päeval ette näha?
Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) teatel oli niisiis tegu spiooniga, kes tabati nende territooriumil – mehelt võeti ära püstol Taurus, 5000 eurot, varjatud audiosalvestamise eriseadmed ja erivahendid, mida kasutatakse luureülesannete täitmisel. Kapo kinnitusel rööviti Kohver Eesti territooriumilt ja mingeid erivahendeid tal kaasas ei olnud.
Pikk planeerimine
Ühes on praeguseks ühel meelel nii eestlased kui venelased – Kohvri röövimise näol oli tegu põhjalikult kavandatud ja organiseeritud erioperatsiooniga, mida valmistatakse ette vähemalt nädalaid, kui mitte kuid.
Ja juba laupäevaks jõudis Kohver Moskvasse, sealsete «spetsialistide» hoole alla. Pole kahtlustki, et spetsialistid annavad endast parima eestlase peas leiduva väärtusliku informatsiooni kättesaamiseks ja töötlemiseks.
Kui Vene pool jääb kindlaks väitele, et nad tabasid Venemaa territooriumilt Eesti spiooni, terendab Kohvrile tume, kuni paarkümmend aastat kestev vangipõli sealses vanglas. Seejuures pole oluline, kas Venemaa valetab jälle või ei valeta – olulised on üksnes ümberlükkamatud tõendid.
Ja isegi selliste tõendite olemasolu korral – nagu näha praegu Ida-Ukrainaski – võib naaberriik tuima näoga edasi valetada, sest eesmärk pühendab abinõu.
«See on Venemaa-poolne provokatsioon,» lausus The Economisti ajakirjanik ja tunamullu ilmunud raamatu «Pettus. Spioonid, valed ja kuidas Venemaa läänt tüssab» autor Edward Lucas eile Postimehele.
Tema hinnangul vastas toimunu täpselt Putini kamba käekirjale ja oli dirigeeritud Moskvast. Sedalaadi provokatsioonide üks eesmärk on süvendada Eesti kodanikes hirmu oma turvalisuse pärast, teadmist, et oma riigi piirides pole nad enam kaitstud.
Loe edasi Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!