Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker avalikustas täna oma kohajaotusettepaneku, mille järgi saab Eesti kauaaegsest peaministrist Andrus Ansipist komisjoni uues koosseisus Euroopa ühtse digitaalturu eest vastutav asepresident.
Ansipist saab Euroopa Komisjonis ühtse digitaalturu asepresident
10. september 2014, 13:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ansip hakkab koordineerima seitsmest volinikust koosneva meeskonna tööd, kelle vastutusalas on digitaalmajandus ja -ühiskond, siseturg, tööstus, ettevõtlus ja väikeettevõtted, tööhõive ja sotsiaalküsimused, õigusküsimused, tarbijapoliitika ja sooline võrdõiguslikkus, majandus, rahandus, maksundus ja toll, regionaalpoliitika ning põllumajanduse ja maaelu areng. Samuti peab ta Junckeri sõnul tihedat koostööd tegema teiste asepresidentidega.
Asepresidentide hulka kuuluvad lisaks Ansipile Jyrki Katainen Soomest, Alenka Bratušek Sloveeniast, Valdis Dombrovskis Lätist, Kristalina Georgieva Bulgaariast ning Frans Timmermans Hollandist. Timmermansist saab seejuures esimene asepresident ehk Junckeri parem käsi. Samuti saab asepresidendiks välispoliitikajuht, itaallane Federica Mogherini.
Erinevalt varasemast ei ole asepresidendid seotud enam ainult ühe kindla portfelliga, vaid koordineerivad korraga mitme voliniku tööd koosseisudes, mis võivad vastavalt vajadusele muutuda. Endisest staatilisest struktuurist loobumisega loodetakse saavutada paindlikum koostöö eri volinike vahel, teatas Euroopa Komisjon.
Suvel ütles Ansip, et eelistaks saada uues komisjonis energeetikavolinikuks, kuid möönis samas, et seda portfelli tahavad ka paljud teised. Eelmisel nädalal kirjutas portaal EurActiv kohtade jaotuse ühele versioonile viidates, justkui võinuks Ansipist saada asepresident ning majanduskasvu, Euroopa Majandus- ja Rahandusliidu, Euroopa Semestri ja sotsiaalse dialoogi valdkonna volinik. Ansip kinnitas siiski, et portaali väidetu ei olnud tõene. Toonastel andmetel pakkus Juncker Ansipile asepresidendi ja digitaalvaldkonna voliniku kohta.
Euroopa Komisjoni uus koosseis peaks tööd alustama 1. novembril. Enne ametisse astumist vajab volinike kolleegium ka Euroopa Parlamendi heakskiitu.
Kui suvistel eurovalimistel Reformierakonna nimekirjas rekordilised 45 037 häält kogunud ja valituks osutunud Ansip asub komisjonis ametisse, tekib esimesena Euroopa Parlamenti minekuks võimalus praegusel välisministril Urmas Paetil. Paet sai mai lõpus toimunud valimistel 8655 häält.
«Enne kui europarlament ei ole teinud otsust uue Euroopa Komisjoni kinnitamise kohta, ei ole ministril veel midagi otsustada,» ütles välisministeeriumi pressiesindaja, kelle sõnul langetab Paet otsuse alles siis, kui Euroopa Parlament on komisjoni uue koosseisu kinnitanud.
Kui Paet peaks otsustama eurosaadiku kohast loobuda, võib Euroopa Parlamenti pääseda riigikogu liige Igor Gräzin, kes on Reformierakonna teine asendusliige. Tema kogus eurovalimistel 975 häält.
Eelmises kahes koosseisus ehk alates 2004. aastast kuulus Euroopa Komisjoni Siim Kallas, kes algul töötas mõned kuud majandus- ja rahaküsimuste valdkonnas, oli seejärel kuni 2010. aasta veebruarini halduse, auditi ja pettusevastase võitluse, hiljem aga transpordi eest vastutav asepresident.
Euroopa Komisjoni volinike töötasu ulatub 20 833, asepresidentidel 23 147 ja presidendil 25 555 euroni kuus. Lisaks saavad volinikud kasutada eluasemekulude hüvitist, mille suurus on 15 protsenti nende põhipalgast. Esinduskuludeks on volinikele igas kuus ette nähtud 608, asepresidentidel 911 ja presidendil 1418 eurot.