Soome Välispoliitika Instituudi vanemteadur Sinikukka Saari kinnitusel on hoiatused Venemaa ebastabiilsusest kajanud Soome poliitikute seas justkui kurtidele kõrvadele.
Saari: hoiatusi Venemaa ebastabiilsusest ei võetud Soomes kuulda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Uurijad on aastaid rõhutanud, et Venemaa on riik, millega on seotud suuri riske, kuigi see näib stabiilsena. Jutud on läinud kurtidele kõrvadele,» rääkis Saari Ilta-Sanomatele.
Eksperdid sõnul pole Soome piisavalt analüüsinud Venemaa muutumist, kuid ta usub, et sellest on räägitud poliitikute seas.
«Selles mõttes on see otsustav ja kindlasti ka ajalooline hetk,» ütles ta.
Saari sõnul on Soome ajanud Venemaa suunas poliitikat, kus ärivaldkonna huvid on tõstetud põhimõtetest ettepoole.
Taoline välispoliitika sattus löögi alla eile, kui rahvusvahelises meedias kirjutati, et Soome oli piduriks Euroopa Liidu Vene-vastaste täiendavate sanktsioonide määramisel. Briti majandusväljaande Financial Times Brüsseli toimetuse juht Peter Spiegel nimetas Soomet Twitteris «probleemseks riigiks».
Saari sõnul peeti Saksamaad varem välispoliitika seisukohast vaadanuna Soomega sarnaseks riigiks, mis on kaitsnud rohkem oma majandushuve kui põhimõtteid.
«Saksamaa on oma hoiakuid samm-sammult muutnud. Kantsler Angela Merkel on öelnud, et Venemaale järeleandmisi ei tehta. Soome välispoliitika pole sarnasel viisil arenenud, kuigi oleme hoidnud kinni poliitikast, mis on normaalsetes oludes põhjendatud,» selgitas ta.
Vanemteaduri arvates peaks Soome suhtuma edaspidi Venemaasse varasemalt kriitilisemalt. «Kriisi ajal on saanud selgeks, et kuigi Venemaa juhtkond ütleb midagi, siis tegusid sellele tingimata ei järgne. Üksnes üksikutele lubadustele ei tasu lootma jääda.»