Kingsepp: paljud noored ei teagi, et kingi saab parandada

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülo Semm.
Ülo Semm. Foto: Erik Prozes / Postimees

Kingsepa Ülo Semmi sõnul on põhimõtteliselt võimalik igasuguseid jalanõusid parandada, ent tänapäeval ei tea paljud noored üldse kingaparanduse olemasolust, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Djnom. 

Tallinna vanim kingsepa töökoda Reimani ja Narva maantee nurgal on ühtlasi üks populaarsemaid. Kingsepp Ülo Semm on siin tööl olnud 36, tööde vastuvõtja Olga Umda ligi 30 aastat. 

Perestroika alguses asutasid nad oma firma Viisk ja Pastel, ostes kingavabrikult «Välk» välja vastavad seadmed. Sellest ajast on kingaparanduse kvaliteet nende sõnul oluliselt tõusnud, kuid tellimuste arv hoopis vähenenud. 

Kallid ja odavad jalanõud 

«Varem olid jalanõud defitsiit ja inimesed parandasid neid nii kaua, kuni see oli veel võimalik. praegu saavad paljud endale lubada vaid odavaid sünteetilisi jalavarje, mida ei ole kahju pärast kaht-kolme kuud kandmist ära visata,» räägib Ülo. Paljud noored inimesed ei tea aga sootuks, et on olemas kingaparandus. «Minu tütre sõbranna oli väga üllatunud, kui ma ütlesin, et tema kingi on võimalik parandada,» lisab Olga. 

Nüüd sõidavad inimesed peamiselt autoga ja kingad kuluvad seega vähem. Ent kingaremondiks vajalike materjalide kvaliteet on just märkimisväärselt paranenud. Näiteks vanasti säilisid kummist kontsaplekid vaid paar päeva ja kingaparanduses oli hommikust saati pikk järjekord. Praegu on materjalid vastupidavad ja seetõttu tuuakse jalanõusid parandusse harvemini. 

Põhimõtteliselt, ütlevad töökoja töötajad, on kõike võimalik parandada, kui jalanõud on teile kas otseses või kaudses tähenduses kallid. Vahel tuuakse väga kalleid jalanõusid, mis on maksnud 500-700 eurot. Sellistele toodetele on mõistlik kohe paigaldada profülaktika mõttes lisatald. Mõned kliendid – neid ei ole palju, kuid neid siiski on – tulevad kohe pärast ostu konsulteerima selles osas, kuidas talda tugevdada. Seda enam, et vahel on spetsialistilgi raske aru saada, kas tald on nahast või kunstmaterjalist.

Kuid paljud kliendid on valmis maksma ka sünteetilistest materjalidest valmistatud jalanõude eest. Kui jalad on näiteks haiged ja sobivaid jalanõusid raske leida, on inimesed alati valmis parandama oma lemmikkingi, olgugi odavaid. Ja selliseid kliente on üha enam.

Parandada saab kõike 

«Näiteks eile tõi klient oma saapad. Räägib: väga soojad, nii kahju, et tald on läbi kulunud. Ja palun – nüüd saab ta neid edasi kanda. Kogu töö läks talle maksma 12 eurot,» näitab Olga. 

Endiselt on suur nõudlus jalanõude venitamise järele. «Sageli lähevad klientide jalad õhtuks paiste ega mahu saabaste sääreossa. Siis me peame seda kas venitama, lühendama või panema sinna luku,» räägib meister. Kõige enam on saabaste sääreosa venitatud 12 cm võrra. Ent see ei õnnestusk igasuguste saabastega – kui nahk on väga õhuke ja õrn, ei pruugi ta sellist venitamist üle elada. 

Olga märgib: ümara ninaga kingi õmmeldakse miskipärast sageli nii, et nende õhuke tald on ülaosast lühem ning ninadesse kuluvad seetõttu väga kiiresti augud. Sellistele kingadele on ka parem panna kohe lisatald, mis teeb kingad paari millimeetri võrra kõrgemaks ja kaitseb nende ninasid kulumise eest. 

Mis meistrit aga üllatab, on see, et inimesed ei hoolda enam üldse oma jalanõusid. «Sageli märkad, et kingi pole kogu nende eluea jooksul kordagi puutunud kingakreemiga hari. On see laiskus või on inimestel ükskõik, mida nad jalas kannavad? Vahel on inimesel seljas kallis ülikond, aga kingade kontsad on kulunud. Nii tahaks öelda: «Noormees, pöörduge kingsepa poole!»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles