MTÜ Eesti Abikeskused otsivad igasse Eesti maakonda vabatahtlike juhte, kes sooviksid koondada enda tegevustesse teisi vabatahtlikke, kes teadvustaks oma piirkonna elanikke kaduma läinud lastest ja asuks vajadusel neid kiiresti ise otsima.
Kadunud laste otsimiseks moodustatakse Eestis vabatahtlike võrgustik
14. september 2014, 20:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabatahtlike võrgustikku luuakse üle-euroopalise kadunud laste abitelefoni 116 000 raames. Maakondlikuks võrgustikujuhiks oodatakse täiskasvanud inimesi, kes oleksid valmis koondama enda tegevusse teisi vabatahtlikke, et lapse kadumisel see võrgustik mobiliseerida, selgitas MTÜ Eesti Abikeskused projektijuht Enelis Linnas. Kõigepealt koolitatakse võrgustikujuhid välja, pärast tuleb neil asuda otsima vabatahtlikke ja olla valmis reageerima, kui piirkonnas laps kaduma läheb.
Näiteks Inglismaal on telefoni 116 000 meeskonnas palju vabatahtlikke, kes ei tegele küll lapse otsimisega, kuid neil eksisteerivad samuti maakondlikud võrgustikud koos juhtidega. «Seal on vabatahtlike ülesanne teavitada piirkonna elanikke kadunud lapsest - levitada kadunud lapse pildiga lendlehti, viia erinevatesse söögikohtadesse kadunud lapse pildiga plakateid, küsida inimeste käest, kas nad on kadunuma läinud last näinud,» kirjeldas Linnas.
«Sellist süsteemi sooviksime ka meie edasi rakendada, et kui otsimistööd on läbi ja last leitud pole, siis vabatahtliku võrgustiku liikmed teeksid samuti teavitustööd, viies postreid lokaalsetesse söögikohtadesse ja viiksid läbi ka teisi kadunud lapse otsinguid toetavaid tegevusi,» rääkis projektijuht.
Praeguseks on MTÜ leidnud võrgustikujuhid umbes pooltesse maakondadesse, puudu on veel Harjumaal, Järvamaal, Jõgevamaal, Tartumaal, Pärnumaal, Valgamaal, Hiiumaal ja Saaremaal. «Meie tegevusega saavad liituda nii võrgustiku juhid kui ka inimesed, kes ei taha võrgustikku juhtida, vaid soovivad otsimisel abiks olla,» kutsus Linnas üles.
Kadumise esimene tund oluline
Kadunud laps võib olla nii kodust või hoolekandeasutusest ära jooksnud laps; vanema(te) poolt röövitud; kurjategijate poolt röövitud; ära eksinud, vigastatud või muul moel kadunud laps; kaduma läinud alaealine või saatjata sisserändaja.
«Eestis moodustavad suurema osa kadunud laste juhtumitest lapsed, kes jooksevad ära kodust, hoolekandeasutusest või/ja erikoolist ja tegemist on tihtipeale korduvate juhtumitega,» rääkis Linnas. Mitmed kadunud laste juhtumid on ka seotud vanemate lahutustega ning vanemate erinevates riikides elamisega.
«Lapse kadumise esimene tund võib olla eluliselt tähtis ning tegutsema peab asuma viivitamatult, seega on võrgustiku loomine kadunud lapse otsimisteks väga tähtsal kohal,» lausus Linnas. «Eestis väga palju röövitud lapse juhtumeid ei ole. Aga me kõik oleme kuulnud, mis juhtus väikese tüdrukuga 2012. aastal Narvas,» meenutas ta.
Kadunud laste telefon töötab 27 Euroopa liikmesriigis ning lisaks veel Albaanias ja Serbias. Eestis käivitus liin 2011. aasta algusest ning teeb tihedat koostööd politsei- ja piirivalveametiga.
«Kadunud laste telefonile 116 000 on võimalik teada anda kadunud lastest nii Eestis kui ka mõnes teises Euroopa riigis. Koolitatud nõustajad annavad esmased juhised situatsioonis käitumiseks, viivad läbi kriisinõustamise ning pakuvad emotsionaalset tuge nii täiskasvanutele, kelle lapsed on kaduma läinud kui ka noortele, kes on kodunt ära jooksnud või eksinud,» rääkis Linnas.
Telefon 116 000 on avatud 24 tundi, tasuta ning anonüümne, kuid kõned fikseeritakse. Telefonile vastatakse nii eesti, vene kui ka inglise keeles.