Ukraina kunagine populaarne Luganski rahvusvaheline lennujaam, kust kunagi käis läbi 10 000 inimest päevas, kes lendasid Türki, Egiptusesse ning teistesse turismipiirkondadesse, on lahingutes valitsusvägede ning separatistide vahel täielikult hävinenud.
Nõukogudeaegne klaasist ja betoonist ehitis on tehtud suurtukitules maatasa, alles on vaid juhtmepusad, väändunud metall ja hallid rusud, kirjutab uudisteagentuur AFP. Lennujaama alles hiljaaegu ehtinud puid ja lillepeenraid enam ei ole.
Kunagist peamist lennurada katavad suurtükilehtrid, väiksemate rakettide löögikraatrid ja poriloigud.
Lennuväljale on jäänud vaid mõned väiksed puruks rebitud tiibadega lennukid. Mullahunnikutest paistavad välja Grad-rakettide ja muu laskemoona kestad, neid vedeleb ka niisama kõikjal.
End Luganski niinimetatud rahvavabariigi rahvaarmee vabatahlikuna tutvustav endine juuksur, 53-aastane Alla, vaatab seda põhjalikult ning nendib, et kahju on tohutu. «Paranduste tegemine on täiesti tulutu. Lennujaam tuleb uuesti nullist üles ehitada,» sõnab ta.
Lennujaama ehitas 1964. aastal kõigest kuue kuuga nõukogude löök-töörühm. Lennujaama internetilehekülje väitel on lennujaam praegu parandustööde tõttu kinni ning Donetski ja Luganski õhuruum on tsiviillendudeks suletud.
Praegu kontrollivad lennujaama venemeelsed separatistid, see õnnestus neil pärast nädalaid kestnud lahinguid valitsusvägedega. Nüüd valvavad nad hoolega ka varemeid.
14. juunil tulistasid separtistid seal samas alla Ukraina sõjaväe transpordilennuki, mille pardal hukkus 49 inimest. Juba toona rääkisid nii USA, kui Ukraina, et separatistid on saanud Venemaalt raskerelvastust.
Tõsised lahingud Luganski lennuvälja pärast algasid 18. juulil, mil Ukraina valitsusväed alustasid terroritõrjeoperatsiooni separatistide hõivatud alade tagasi saamiseks.
Ukraina sõdurid hävitasid taandudes lennuraja
Venemeelne Alla väidab, et nüüd lennuvälja pärast peetud lahingus hukkus 300 valitsusvägede sõdurit ning separatistide kaotused olid minimaalsed.
Ukraina julgeolekunõukogu kõneisiku Andri Lõsenko sõnul anti valitsusvägedele 1. septembril käsk Luganski lennuvälja juurest taanduda sest neid tabas tugev suurtükituli. Taandudes said sõdurid käsu ka lennuraja õhku laskmiseks, et separatistid seda kasutada ei saaks.
Lõsenko kinnitusel viitas rünnaku professionaalsus, et tegemist oli ilmselt Vene sõduritega.
Venemeelsete separatistide hõivatud territoorium Ukrainas ulatub nüüd Vene piirist Aasovi mereni, teatas Kiiev neljapäeval. Donetski lennujaam on küll valitsusvägede käes, ent seegi on suletud.
Ukraina võimud ja venemeelsed separatistid allkirjastasid eelmisel reedel Valgevene pealinnas Minskis 12-punktise relvarahuleppe, mis on esimene, mida toetavad nii Kiiev kui ka Moskva.
Separatistide sõnul kasutab Kiiev relvarahu taastamaks oma vägede võitlusvõimet Donetski ja Luganski piirkonnas.
Luganski lennuväljal valvav Alla väidab, et relvarahu on pettus ning president Petro Porošenkot ega Kiievi valitsust ei saa usaldada. Teine separatist, kes kasutab hüüdnime Akula (hai), kinnitab, et tema relvi maha ei pane ning rahu saabub vaid siis, kui Kiiev ida rahule jätab.