Kui heita pilk terroristide infoallikatele veebis, siis sealt ei paista kuidagi silma, et neile kehtiksid Minskis sõlmitud relvarahu kohustused. Täiesti lahtise tekstiga kirjeldatakse uusi sõjalisi operatsioone ukrainlaste positsioonide vastu. Mõne päeva eest väitsid ju kohapeal tegutsevad Kremli marionetid, et nad olla Minski kõnelustel osalenud kui vaatlejad ja ei pea end kokkuleppega seotuks.
Sellises asjade käigus poleks midagi uut, sest sama tehnoloogiat kasutas Venemaa Gruusia vastu 1990-ndate aastate algul. Toona suruti Gruusiale peale samuti relvarahu ja kui grusiinid viisid konfliktipiirkonnast kõik raskerelvad ja tehnika välja, andis Vene armee neile purustava löögi. Praegu on ukrainlaste tegevus mõnevõrra kammitsetud relvarahu leppe tõttu - nad ei korralda suuri rünnakuoperatsioone ega puhastusreide neid pidevalt ründavatele vene luure ja diversiooniüksustele, kuid siiski pole nad nii rumalad, et viia piirkonnast välja rasketehnika ja -relvad.
Ja neid on seal kõvasti tarvis. Donetski kandi bandiitidel on hetkel kaks suurt murekohta - lennuväli ja Horlivka-Donetski ühendustee. Mõlemat kontrolli Ukraina armee. Donetski lennuvälja on Vene armee, palgasõdurid ja kohalikud kaasajooksikud üritanud vallutada mai lõpust. Paari päeva eest algas taaskord suur pealetung, kuid terroristid kurdavad, et ukrainlastel on seal liiga palju tanke. Mõned neist on venkude enda kingitud. Nii juhtub päris tihti, et nende tõmblemine lennuvälja suunal lõpeb paari masina mahapõletamise, ühe hõivamise ja mitmekümne mahalöödud Putini vabatahtliku mahakandmisega.
Veel leidis Donetskis aset põnev juhtum OSCE vaatlejatega, kes otsustasid väisata miinipildujatule alla jäänud turgu. Niipea kui vaatlejad olid platsis, tuli neist 200m kaugusel neli miini maha. Seega tuli vaatlemine katkestada ja liikuda ohutumasse paika. Kuid ka seal ei jäetud vaatlejaid rahule, vaid järgnes miinipildujatuli, nende õnneks ebatäpne.
Järjest usutavamaks muutub versioon, et suurt jagu Donetski linnast pommitasid putinlased ise, et külvata viha Ukraina armee vastu.
Keeruline on uskuda, et Ukraina armeel oleks Donetskis kõikjal tulejuhid ning läheduses mõni neid teenindav üksus. Järjest usutavamaks muutub versioon, et suur jagu linna pommitasid putinlased ise, et külvata viha Ukraina armee vastu - ukrainlaste vastu sõdivad ju lõviosas mittekohalikud, kellel on üsna ükskõik nii kohalikust infrastruktuurist kui rahumeelsetest elanikest. Muide, Luganski kohta oli suve algusest ringluses video, milles miinipilduja oli asetatud rekka kasti ja sedasi sai seda kasutada elumajade vahel nii, et keegi seda ei näinud - juhuslikult oli see üles filmitud mingi torni otsast, kui auto alt läbi sõitis.
Horlivka-Donetski teel üritasid Putini vabatahtlikud sedapuhku läbi murda Yasinuvata all. Ehk siis samas piirkonnas, kus paari päeva eest Panteleimonivka kandis. Ukraina armee hoiab positsioone Ždanivkast, mis on sealt pisut ida poole Yenakievost lõunas Nii et praegu jätkub seal selline vastasseis, nagu oli enne Venemaa armeeüksuste sisenemist ja enne Ukraina armee täiemõõdulise terrorivastase operatsiooni algust. Terroristid ründavad, üritavad mõjutada tulega, kuid on iseseisvalt võimetud midagi edukalt korda saatma.
Ukraina kaitseministri hinnangul või Luganski ja Donetski oblastis tegutseda endiselt umbes 3000 vene armee võitlejat, kes tegutsevad kaudtuleüksustes, juhtide ja instruktoritena ja viivad läbi keerukamaid asju. Eks neid tõendeid venelaste osaluse kohta on olnud kuhjaga, aga mõned värskemad väljatoodud episoodid on näiteks ainult Vene armeele omase modifikatsiooniga tanki T-72 kättesaamine ning suurekaliibriliste iseliikuvate miinipildujate Tjulpan (Tulp - eesti k.) kasutamine Luganski kandis. See 240mm raskerelvast väljalastud miin on võimeline purustama viiekordset maja, plahvatades keldris, mis muudab igasugu betoonkindlustuste rajamine selle vastu kasutuks. Üheks eripäraks on ka võime lasta tuumalõhkepeaga 2KT võimsusga miine.
Muide, Venemaa olevat ähvardanud Ukrainat taktikalise tuumalöögiga.