Riigil jääb aastas laekumata paar miljonit eurot ehk viiendik politsei määratud trahvidest, mille rikkujad lihtsalt maksmata jätavad.
Riigil jääb aastas miljoneid eurosid trahviraha saamata
Mullu määras politsei trahve kokku ligi 9,5 miljoni euro eest, millest 7,6 miljonit on laekunud, 1,8 miljonit eurot aga tunnistatud ebatõenäoliselt laekuvateks. Aasta varem (2013) kirjutati üle 13 miljoni euro eest trahve, sellest laekus 10,7 miljonit eurot ja laekumata jäi 2,2 miljonit. Viimaste aastate keskmiselt jääbki viiendik kirjutatud trahvidest laekumata.
Politsei- ja piirivalveameti politseimajor Veiko Kommusaar ütles, et trahvid, mille maksmise tähtaeg on ületanud 10 päeva, edastatakse sundtäitmisele. «Kohtutäitur otsib võimalusi, kuidas võlgnikult maksmata jäänud trahv kätte saada või näiteks määrata isikule asenduskaristus – üldjuhul arest,» lausus ta.
Kõik trahvid, mille tasumise tähtajast on möödunud enam kui 180 päeva, märgib PPA aga ebatõenäoliselt laekuvateks, sest nii näeb ette juba riigi raamatupidamise eeskiri. «Laekumata trahvide saldosse jäävad sellised trahvid nii PPAle kui ka kohtutäituritele seni, kuni trahv on makstud, kantud on asenduskaristus või kui trahv on aegunud,» selgitas Kommusaar.
Tema sõnul määrab PPA kõige enam trahve liiklusseaduse rikkumiste eest - need moodustavad üle 80 protsendii kõigist trahvidest. «Kõige kiiremini tasutakse kiirmenetluse käigus vormistatud trahvid,» ütles Kommusaar.
Selleks, et politsei trahviraha efektiivsemalt kätte saaks, palju võimalusi Kommusaare sõnul ei ole. «Saab luua ainult võimalusi selles osas, et määratud karistus oleks võimalik kohe ära maksta näiteks kas politseisõidukis, piirpunktis, jaoskonnas või mõnes muus politseimajas,» ütles ta. «Kuid siin tuleb arvestada seda, et see loob täiendavad võimalused siiski eelkõige neile inimestele, kes trahvi niikuinii õigeaegselt ära tasuvad.»
«Võlgnike osas, kes ei maksa trahvi tähtaegselt ega ka pärast kohtutäiturite korduvat meeldetuletust ettekäändega, et neil puudub vajalik summa või näiteks sissetulek, on täna väärteomenetluse seaduse eelnõus ettenähtud täiendavad võimalused näiteks ajatamise näol. See tähendab, et vastava taotluse esitamisel ning olenevalt trahvisumma suurusest antakse inimesele kindel periood, mille jooksul tuleb trahv kas siis tervikult või osadena tasuda,» viitas Kommusaar.
Määratud ja laekunud rahatrahvid 2010-2014
Aasta | Määratud | Laekunud | Laekunud % | Laekumata % |
2010 | 10 929 897,15 | 8 851 483,58 | 81% | 19% |
2011 | 10 507 237,29 | 8 761 418,67 | 83% | 17% |
2012 | 12 450 266,22 | 9 780 440,03 | 79% | 21% |
2013 | 13 046 742,99 | 10 777 281,33 | 83% | 17% |
2014 | 9 489 816,48 | 7 640 022,12 | 81% | 19% |
|
| Keskmine | 81% | 19% |