Venemaa välisministeerium postitas täna kodulehele sõnavõtu, kus avaldatakse muret venekeelse elanikkonna olukorra pärast võõrsil ning viibutatakse taas näppu nii Ukraina kui Eesti ja Läti suunas.
Venemaa välisministeerium noomis Eestit ja Lätit venelaste halva kohtlemise pärast
15. september 2014, 18:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodulehele postitatud välisministeeriumi inimõiguste ja demokraatia voliniku K.K.Dolgova kõne regionaalsel Läti, Leedu ja Eesti kaasmaalaste konverentsil rääkis sellest, et jätkuvalt ei austata paljudes riikides venekeelsete elanikkonna õigusi. Dolgova valdas muret kasvava ksenofoobia ja natsistlike meeleolude pärast.
Eraldi toodi välja venelaste staatusetus Eesti ja Lätis ning teatati, et kõik teavad, milline on nende tegelik olukord Balti riikides. Dolgova pöördus rahvusvahelise kogukonna poole, et Eestile ja Lätile avaldataks survet olukorra parandamiseks. Venekeelsel elanikkonnale keelatakse ministeeriumi sõnul kõige põhlisemaid poliitilisi ja sotsiaalmajanduslikke õigusi.
Hukka mõisteti ka Teises maailmasõjas sakslaste poolel võidelnud veteranide austamine, mida nimetati riigi toetusega natsismiavalduseks.
«On sümptomaatiline, et kõige jahmatavamalt avaldub see häbiväärne haigus Euroopa mandril, eriti Euroopa Liidus, mis peaks olema tuttav rahva puhtuse poole püüdlemise tagajärgedega.»
Tähelepanu juhiti inimõigusorganisatsioonide ja rahvusvaheliste ekspertide raportitele, kus tuntakse muret paremäärmusluse populaarsuse kasvu pärast Euroopas.
Samad probleemid avalduvad ametniku sõnul ka Ukrainas, kus Maidani meeleavaldusi juhtisid ultraradikaalid ja neonatsid, kelle eesmärk, luua etniliselt puhas Ukraina riik, oli alati nähtav.
Kohe tuleks ümber teha Ukraina riigikeele poliitika ning anda miljonite kodanike räägitavale Vene keelele riigikeele staatus.