Anton Lissenkov (pildil) oli üks neist kümnetest menuka Vene uudisteportaali Lenta.ru ajakirjanikest, kes lahkus väljaandest päevapealt ja omal soovil pärast seda, kui omanikud vallandasid tänavu märtsis peatoimetaja Galina Timtšenko ja asendasid ta Kremli-meelsema persooniga.
Et Lissenkov töötas Riias Balti korrespondendina, ei osalenud ta Lenta.ru sümboolsetel matustel ega muudel protestiaktsioonidel, mida korraldasid kolleegid Moskvas. Samas polnud tal kahtlustki, et lahkub.
«Viis, kuidas Timtšenko vallandati, ei jätnud tegelikult millekski muuks ruumi,» ütles ta nädalavahetusel Riia julgeolekukonverentsil antud intervjuus Postimehele. «See ei olnud keeruline küsimus.»
«Oli inimesi, kes jäid, kes siiani seal töötavad. Meil kõigil on isiklikud asjaolud,» möönis Lissenkov. «Üks tüdruk oli rase – ta ei saanud lahkuda ja ka teised soovitasid tal jääda. Mina ei olnud rase, mistap mul polnud ettekäändeid.»
Lisenkovi sõnul ajakirjanikud enne Timtšenko vallandamist poliitilist survet oma tööle ei tundnud. «Kogu surve tuli peatoimetajale, tema pidi meie kohal hoidma kaitsvat vihmavarju,» kirjeldab ta.
Küsimuse peale, mida ta arvab praegusest Lenta.ru-st, ütleb Lissenkov, et üritab seda lehekülge enam mitte lugeda. «Ma tean, et nende lugejaskond kahaneb, kuigi pidanuks drastiliselt kasvama, sest Ukraina tõttu on inimeste huvi uudiste vastu kõvasti suurenenud,» lisab ta.
Ajakirjanik tunnistab, et ametlikult Venemaal totaalset tsensuuri kehtestatud pole. «Aga kust me tõmbame joone? Millal ütleme, et see kunagi vaba väljaanne pole enam vaba?» pärib ta. «Kõik toimub vaikselt. Kõige hirmutavam on tsensuur, mis aeg-ajalt jõuab ajakirjanike endi mõtlemisse – nad hakkavad teatud teemadest kõrvale hoidma. Küsimus on õhkkonnas. Ma tean, et terve rida väljaandeid on kinni pandud või on muutunud nende juhtkond.»
Nüüd on Lissenkov leidnud uue rakenduse. Umbes kuu tagasi asutas ta ennekõike Venemaa venelastele suunatud veebiajakirja Spekter. Kui väljaande baasiks on Riia, teevad kaastööd paljud endised Lenta töötajad. «Me kirjutame teemadest, mis on olulised Venemaa venelastele – praegu siis tegelikult Ukrainast,» sõnab ta. «Meil on inimesed Ukrainas, meil on inimesed, kes Ukrainas käivad, meil on inimesed, kes käivad ka ohtlikes Donbassi piirkondades.»